Külalisele

Põlva on sobilik peatuspaik siis, kui otsite öömaja, kõhutäidet või hoopis rahulikku jalutuskäiku kultuuri ja traditsioonide keskel. Siinne mitmekesine ja puhas loodus meelitab ka aktiivse puhkuse harrastajaid ja linnulaulust rõõmutundjaid.

Põlva Maarja kirik on asutatud arvatavasti ühe bernhardlaste mungaordu piiskopi poolt 1240.a. paiku. Et bernhardlased armastasid orge ja austasid tagasihoidlikkust, ehitatigi kirik orgu. Legend räägib, et kiriku seina sisse on müüritud põlviliasendis neiu, millest tulenevat ka Põlva nimi.

Põlva lähedal Himmaste külas sündis Jakob Hurt (1839 – 1907) – üks Eesti kultuuriloo suurkujusid. Tähelepanuväärseim on tema organiseeritud rahvaluulekogujate ülemaaline võrgustik, kelle kaudu korjati aukartust äratav hulk eesti rahvaluulet ning pandi alus selle teaduslikule publitseerimisele. Põlva kesklinnas Mäe tänaval asub Jakob Hurdale püstitatud mälestussammas.

Otse Hurda pargi kõrval asuv Kultuurikeskus avati 1991.a. ja tunnistati samal aastal Eesti Vabariigi parimaks ehitiseks. Täna leiab sellest hoones Maarja galerii püsivate kunstinäitustega, kohviku, tantsu- ja kontserdisaali, kunstikooli ning noortegalerii. Kes kõige kaunimat vaadet Põlvale nautida soovib, sel tuleb aga tõusta katuseterrassile.

Intsikurmu metsaparki teavad paljud inimesed nii Eestimaalt kui kaugemalt eelkõige tänu laulupeo traditsioonile. Teadupärast peeti Eestimaa esimesed laulupühad aastatel 1855 ja 1857 just Põlvas. Intsikurmu laululava alla mahub ligi 3500 lauljat, murule tantsima ja pidutsema aga kõik huvilised. Peale rahvamuusika austajate on Intsikurmu tuttav ka Eesti Üliõpilaste Ehitusmaleva veteranidele, sest just siin korraldati suurejoonelised malevakokkutulekud.

Suve parim paik Põlvas on muidugi järv, mis peale põhjalikku puhastamist ja paisu uuendamist pakub rohkesti vee- ja rannamõnusid. Järve äärest leiab ka mänguväljakud, rula- ja rulluisu platsi ning mõnusad jalutusrajad. Omapärane on järve saarel olev valgusinstallatsioon, kus pimeduse saabudes särab ja peegeldab 150 erivärvilist laternat.

Põlvast vaid kiviviske kaugusele jääv Suur ja Väike Taevaskoda moodustavad Taevaskoja rahvapargi, mida iidsel ajal eestlaste pühapaigaks peeti. Veel eelmisel sajandil toimus Taevaskojas palju rahvapidusid, nüüd on see matkajate meelispaik. Ringkäigul Taevaskojas võib imetleda Neitsikoobast, Salakuulaja kivi ja Emalätet, ujuda jões ning peatuda 24 m kõrguse liivakiviseina ees Suures Taevaskojas. Pikema matka huvilistel on võimalik valida endile keerulisem marsruut või läbida filmi „Viimne reliikvia“ võttekohti hobusel ratsutades. Need, kes naudivad Ahja jõe ürgorus avanevaid kaleidoskoopilisi loodusvaateid, võivad ette võtta kanuuretke või 3 km pikkuse reisi jõelaeval „Lonny“.

Viimati muudetud: 17.09.2014 12:54, BestIT OÜ
Põlva Vallavalitsus    Registrikood 75038581    Kesk 15, 63308 Põlva    Telefon: 799 9470    Faks:     E-post: info@polva.ee