Oluline

1. Lastele
Alates 1. jaanuarist 2009 on nii lastel kui täiskasvanutel võimalus pöörduda abi ja nõu saamiseks laste abitelefonile 116 111.

1.1. Kohustused:
· Lapsel on kohustused oma perekonna ja vanemate ees, ühiskonna ning, kaasinimeste ees.
· Laps peab täitma koolikohustust.
· Lapsel on kohustus hoida oma tervist.
· Laps on kohustatud järgima avalikku korda. Oluline on teada, et alla 16-aastasel alaealisel on keelatud viibida ilma täiskasvanud saatjata avalikes kohtades ajavahemikus 23.00-6.00.

1.2. Töötamine:
Töölepingu sõlmimiseks tuleb küsida alaealise ja tema vanema nõusolekut.
Alaealise tööaeg on lühendatud järgmiselt:
· 7–12-aastasel – 3 tundi päevas ja 15 tundi nädalas
· 13–14-aastasel või koolikohustuslikul töötajal – 4 tundi päevas ja 20 tundi nädalas
· 15-aastasel töötajal, kes ei ole koolikohustuslik – 6 tundi päevas ja 30 tundi nädalas
· 16-aastasel töötajal, kes ei ole koolikohustuslik, ja 17-aastasel töötajal – 7 tundi päevas ja 35 tundi nädalas

2. Peredele
2.1. Elatis
Vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Kui lahus elavad lapsevanemad ei saa omavahelisele kokkuleppele elatise maksmises, siis tuleb pöörduda elatise välja nõudmiseks kohtu poole. Elatise suuruseks 1 lapse kohta kuus on vähemalt ½ EV kehtestatud alampalga määrast, mis 2013. aastal on 320 eurot.

 

2.2. Vanema hooldusõigus

Vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest. Lapse ema on lapse sünnitanud naine ja lapse isa on mees, kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus, on isaduse omaks võtnud või kelle isaduse on tuvastanud kohus. Üldjuhul on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused.

Vanema ja lapse õigussuhte kõige olulisem osa on hooldusõigus. Hooldusõigus tähendab vanema kohustust ja õigust hoolitseda oma alaealise lapse eest, sealhulgas:
• hoolitseda lapse isikliku heaolu eest (isikuhooldus);
• hoolitseda lapse vara eest (varahooldus);
• otsustada lapsega seotud asju (otsustusõigus).

Tavaliselt on hooldusõiguslik vanem ka lapse seaduslik esindaja (tal on esindusõigus).
Enamasti kuulub hooldusõigus mõlemale vanemale, aga ka juhul, kui see kuulub ainult ühele vanemale, on mõlemad vanemad kohustatud last ülal pidama ning neil on õigus ja kohustus lapsega suhelda. Suhtlusõigust saab piirata vaid kohus.

Täpsemalt on vanema ja lapse hooldusõiguse erinevad aspektid lahti kirjutatud voldikus, mida on hõlbus soovi korral välja printida.


2.3. Tähtsad numbrid:
1220 - perearsti nõuandetelefon (24 h)
1707 - narkootiliste, uimastavate ja joovastavate sõltuvusainete ning AIDS-i ja HIV infotelefon (24 h)
16 662 - mürgistusteabe infoliin (tööaeg 9.00–17.00)
112 - Häirekeskuse number (kiirabi, päästeamet, gaasiavarii)
110 – Politsei
1545 – Eesti Energia klienditeenindus
12 550 – Bussiinfo Eesti
1447 – Rongiinfo
16 106 – Pensioniamet


3. Puudega inimestele
3.1. Üldinfo
Puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega tõkestab ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel.
Pikaajalise kahjustuse all peetakse silmas olukorda, kus tervisekahjustuse periood on kestnud vähemalt 12 kuud ja rohkem.
Töövõimetuspensioni makstakse inimesele 40-100%-lise püsiva töövõime kaotuse korral. Töövõimetuspension on asendussissetulek ja kompenseerib seda, et inimene ei saa osaliselt või täielikult töötada.
Puuetega inimeste sotsiaaltoetusi makstakse puudest tingitud lisakulude osaliseks hüvitamiseks inimestele, kellel on tuvastatud keskmine, raske või sügav puue. Puue määratakse tähtajaga 6 kuud kuni 5 aastat. Puude raskusaste võib rehabiliteerimise, abivahendite kasutamise, elukeskkonna kohandamise või muude asjaolude mõjul muutuda.

Tasuta õigusnõustamine erivajadusega inimestele 

Teenuse eesmärgiks on tagada keskmise, raske või sügava puudega inimestele õigusnõustamine ja abistamine igapäevasel ametiasutustega suhtlemisel ning asjaajamisel. Erivajadusega isiku elukondlike õigusküsimuste lahendamiseks võivad sihtgrupi esindajatena nõustamisele pöörduda ka sihtgrupi hooldajad või pereliikmed.Õigusabi tagatakse elukondlike õigusmurede lahendamisel: võlad, eluase, pereasjad, tööasjad, toetused jms. kohtumisega õigusnõustamisega (vajadusel ka veebisilla vahendusel (Skype)), õigusinfot saab küsida telefonitsi ja veebinõustamise teel. Teenus on sihtgrupi jaoks tasuta. Õigusnõustamiseks on vajalik eelregistreerimine SA Õigusteenuste Büroo telefonidel: 601 5122 või 53 850 005. Põlvas pakutakse teenust iga kuu teisel kolmapäeval Puuetega Inimeste Kojas Uus tn 2 (Päevakeskus).

Täpsem info teenuse kohta on leitav EPIKoja veebilehelt: http://www.epikoda.ee/tegevus/oigusnoustamine


3.2. Töövõimetuspensioni ja puude raskusastme taotlemine
Sotsiaalkindlustusamet Tartu Pensioniameti Põlva osakond asub Võru 1, Põlva linn. Täiendav teave klienditeenindusest tel. 799 5381 või info@polva.ensib.ee.

Töövõimetuspensioni ja /või puude raskus astme määramiseks tuleb täita ekspertiisitaotluse vorm vastavalt sotsiaalsele seisundile:
· ekspertiisitaotlus tööealisele inimesel
· ekspertiisitaotlus lapsele või eakale

Püsiva töövõimetuse taotlemiseks peab tööealine inimene olema käinud arsti juures vähemalt viimase 3 kuu jooksul. Ekspertiisitaotluse võib viia pensioniametisse, saata sinna postiga või saata elektroonselt digiallkirjastatult. Taotlusele märgitakse perearsti või raviva eriarsti andmed, kellega pensioniamet ise ühendust võtab.

Puue ja püsiv töövõimetus ei sõltu ainuüksi inimese tervislikust seisundist, oluline on see, kuidas inimene ühiskonnaelus või tööelus hakkama saab. Puude raskusastme tuvastamiseks annab inimene hinnangu oma funktsioonide kohta – kuidas ta saab hakkama liikumise, liigutuste, nägemise, kuulmise ja kõnega. Inimene hindab ka valu ja ebamugavustunnet.

Peale ekspertiisi tegemist saadetakse inimesele otsus töövõime kaotuse protsendi või puude raskusastme kohta. Inimesele määratud sügav, raske või keskmine puue annab õiguse taotleda puuetega inimeste sotsiaaltoetusi. Inimene peab esitama pensioniametile puuetega inimeste sotsiaaltoetuste taotluse. Püsiv töövõimetus ulatusega 40 – 100% annab õiguse töövõimetuspensioni taotlemiseks. Selleks tuleb täita töövõimetuspensioni taotlus. Pension või toetus määratakse alates ekspertiisitaotluse esitamise päevast.

3.2.1. Lapse puude raskusastme tuvastamine
Lapse puude raskusastme tuvastamise protsessi algatab lapsevanem. Tavaliselt teeb lapsevanem seda last raviva arsti soovitusel, kuid seda võib teha ka ilma arsti soovituseta.
Puude raskusastme tuvastamiseks esitab lapsevanem Sotsiaalkindlustusametile vormikohase ekspertiisitaotluse (vaata 3.2).
Lapsel tuvastatakse puude raskusaste kestusega 6 kuud, 1 aasta, 2 aastat või 3 aastat, kuid mitte kauemaks kui lapse 16-aastaseks saamiseni.

Lapsele määratud sügav, raske või keskmine puue annab õiguse taotleda puudega lapse toetust. Selleks tuleb pöörduda Sotsiaalkindlustusameti Põlva osakonna poole.
Puudega lapse toetust hakatakse maksma puude raskusastme määramise otsuse kuupäevast ning makstakse igakuiselt kuni 16-aastasele puudega lapsele puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks ja rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud tegevusteks:
· keskmise puudega lapsele  69,04 eurot;
· raske või sügava puudega lapsele 80,55 eurot.

3.3. Rehabilitatsiooniteenuse taotlemine
Rehabilitatsiooniteenus on sotsiaalteenus, mille eesmärk on parandada puudega inimese iseseisvat toimetulekut, suurendada ühiskonda kaasatust ja soodustada töötamist või tööle asumist.
Rehabilitatsiooniteenuse käigus hinnatakse inimese toimetulekut ja kõrvalabi vajadust, tehakse ettepanekuid kodu-, töö- ja õpikeskkonna kohandamiseks, abivahendi saamiseks ja kasutamiseks. Inimest nõustatakse erinevates valdkondades, et parandada edasist sotsiaalset toimetulekut.
Rehabilitatsiooniteenust saavad taotleda:
1) raske ja sügava puudega inimesed
2) puudega lapsed

Rehabilitatsiooniteenuse saamiseks tuleb täita rehabilitatsiooniteenuse taotlus. Taotluse vorm on kättesaadav elukohajärgses pensioniametis või selle kodulehel. Taotlusele tuleb lisada koopia isikut tõendavast dokumendist. Taotluse menetlemise järgselt saadetakse inimesele koju suunamiskiri, mis sisaldab rehabilitatsiooniteenuse osutajate nimekirja. Inimesel on õigus valida, millisesse rehabilitatsiooniasutusse ta teenusele läheb (rehabilitatsiooniplaani koostamisele ja teenuste saamisele). Selleks peab ta kas posti või telefoni teel sobiva asutusega ise ühendust võtma 21 päeva jooksul pärast suunamiskirja saamist.
Valitud asutuse rehablitatsiooni meeskond koostab isikule rehabilitatsiooniplaani, mille alusel saab ta taotlema hakata plaani märgitud teenuseid.

NB! Ravi, taastusravi või sanatoorse ravi saamiseks tuleb pöörduda oma perearsti või eriarsti poole. Nimetatud teenuseid rehabilitatsiooni raames ei hüvitata.

Viimati muudetud: 10.04.2017 13:57, Annely Eesmaa
Põlva Vallavalitsus    Registrikood 75038581    Kesk 15, 63308 Põlva    Telefon: 799 9470    Faks:     E-post: info@polva.ee