« Tagasi

Põlvamaa sai taas osa üle-eestilisest kirjandustuurist "Sõnaränd"

Kirjandustuur toimub igal aastal novembri algul (juba 15 aastat järjepannu!).  Ilusa nime "Sõnaränd" pani tuurile Doris Kareva. Mööda Eestist liiguvad  tavaliselt neljaliikmelised  literaatide ekipaažid.

5. novembril külastasid Põlvamaa raamatukogusid luuletajad Veronika Kivisilla (ühtlasi tuuri peakorraldaja),  Kalju Kruusa ja Øyvind Rangøy ning kirjandusteadlane Aija Sakova.

Kõikjal - keskraamatukogus, Räpinas ja Vastse-Kuustes  - lugesid autorid oma loomingut, mis kokku moodustas väga ilusa terviku. Sealjuures olid luuletused ja proosapalad igas kohas erinevad (ka meeleolult). Räpinas luges Øyvind Rangøy ka norrakeelseid luuletusi ja lõi koos Veronika Kivisillaga norrakeelse laulugi lahti.

Kirjandustuuri publik on erinevas vanuses, on nii gümnasiste  kui ka vanema generatsiooni esindajaid, aga tundub, et eri põlvkondade ühisosa on päris suur (näiteks sarnane huumorist arusaamine). Siduvateks märksõnadeks kujunesid  seekord lihtne inimlikkus ja lapsepõlv. Kalju Kruusa ehk Kruusa Kalju, nagu autor ise paremaks peab öelda (perenime esimesena märkimine näitab, millisesse tervikusse ehk perekonda inimene kuulub) rääkis, et tütre sünni järel on tema luuletused veidi lühemaks muutunud. Need on tavaelu keskel sündinud tekstid. Tore oli teada saada, et isa on juurde võtnud umbes 15 kilo ja seda mitte liigsöömise, vaid kalli tütre arvel, keda tuleb kukil kanda. Lähemalt saab isatunnetest ja paljust muustki lugeda tema hiljutisest luulekogust "Kümme kükki".

Veronika Kivisilla on aastaid suvitanud Põlva lähedal Valgesoos, mis on tema pere jaoks ütlemata tähtis paik. Luuletamiseks on tema jaoks oluline ühistransport, tekste on sündinud nii bussi kui ka rongis. Transpordikirjandust võib koguni omaette kirjandusliigiks pidada, igatahes seisab Veronikal varsti Soomes samateemaline seminar ees.  Ta viljeleb palju proosaluulet. Seni viimane kogu on "Kuni armastus peale tuleb", aga juba paari nädala pärast on uut luuleraamatut oodata.

Øyvind Rangøy  on pärit Norra lääneranniku väikesaarelt. Tema tänavu ilmunud eestikeelse esikkogu kannab pealkirja "Sisikond". Humoorikalt rääkis ta, kuidas niisugune pealkiri sündis. Nimelt töötas ta 1998. aastal oma kodumaal kalatööstuses kõrvuti Eesti neiuga ja nii ta selle sõna esmalt ära õppiski.  Uusi sõnu on Øyvind aastatega niipalju selgeks saanud, et kõneleb eesti keelt täiesti vabalt.

Aija Sakova  suureks armastuseks  on saksa kirjandus ja kultuur. Ta on ka   Ene Mihkelsoni Seltsi  asutajaid.   Gümnasistidel soovitab ta  Ene Mihkelsoni loominguga tutvumist alustada luuletustest. Ka Aija Sakoval ilmus hiljuti uus raamat - "Elamise julgus: kirjad Käbile".  Tegelikult pole tegu päriselt  saadetud kirjadega, sest Käbi Lareteid autor isiklikult ei tundnud, aga see pole ju oluline.  Tähtis on, et kirjades saab lugejatele jutustada väga paljust (oma lapsepõlvest, kirjandusest jne).

Tuuri peakorraldaja on Eesti Kirjanike Liit, toetab Eesti Kultuurkapital.

Põlva Keskraamatukogu

 "Sõnaränd" on jõudnud Vastse-Kuuste raamatukokku. Vasakult: Veronika Kivisilla, Aija Sakova, Kalju Kruusa ja Øyvind Rangøy. Mall Kõpu foto