« Tagasi

Alkoholipoliitika on vastuoluline teema, mis tuleb pidevas fookuses hoida Tervise Arengu

Tervise Arengu Instituudi konverents „Kuidas tagame järjepidevuse ja terviklikkuse alkoholipoliitikas?" keskendus Eesti alkoholipoliitikale.  Konverentsil esitleti ka Eesti kohalike omavalitsuste alkoholipoliitika pilootprojekti raportit. Vahemikus 2014–2017 viis Tervise Arengu Instituut koostööpartneritega läbi kohaliku alkoholipoliitika pilootprojekti, mille fookuseks oli alaealiste alkoholi tarvitamine. Üldeesmärgiks oli testida Eestis ennetustöö mudelit alkoholikahjude vähendamiseks kohalikes omavalitsustes ning analüüsida, milliseid reaalseid muutusi on võimalik saavutada. Projekti otseseks eesmärgiks oli vähendada kohaliku omavalitsuse territooriumil alkoholi kättesaadavust alaealistele, kuna alaealiste suunal oli osalenud omavalitsustel kõige suurem valmisolek tegutseda. Pilootprojektis osales kolm kohalikku omavalitsust: Kuressaare, Põlva ja Põltsamaa.
Raportist selgus, et parimaid tulemusi andis omavalitsuse alkoholipoliitika Põlva vallas.
 
Kooliõpilaste uuringu kokkuvõte Põlvas
Alaealiste noorte alkoholitarvitamises ei nähta suurt probleemi, kuid kolme aasta jooksul on tauniv suhtumine kasvanud. 
Põlva vallas on 30% ringis õpilasi, kes leiavad, et alaealised noored ei peaks alkoholi kätte saama, tähtpäevadel või koosolemistel alkoholi tarvitama ning ennast purju jooma. Võrreldes 2014. aastaga on nii 9. kui ka 11. klassi õpilaste suhtumine muutunud taunivamaks. Nooremas kooliastmes on muutused suuremad ja taunivat suhtumist enam. Ka kontrollomavalitsuses on kahe mõõdetud näitaja osas suhtumine alaealiste alkoholi tarvitamisse muutunud taunivamaks. 
Vähenenud on alkoholi müümine alaealistele noortele. Ka täiskasvanud ostavad alaealistele vähem alkoholi kui kolme aasta eest. Alkohol on aga sellegipoolest paljudele kergesti kättesaadav.  2014. aastal oli 25% Põlva valla alaealistest ise alkoholi ostnud (sh 34% 11. klassi ja 17% 9. klassi õpilastest). Kolm aastat hiljem on see näitaja 16% (sh 29% 11. klassi ja 5% 9. klassi õpilastest). Mõnevõrra vähenenud on ka õpilaste hulk, kes üldse proovivad seda teha. Alkoholi ostmise kahanemist on märgatud ka teiste omaealiste tuttavate hulgas.   
Alkoholi ostavad või annavad alaealistele aga täisealised inimesed.  Kaks kolmandikku õpilastest ütleb, et mõni täiskasvanu on talle või tema alaealisele sõbrale alkoholi ostnud; sh 79% 11. kl ja 53% 9. kl õpilastest. See olukord on kolme aasta jooksul siiski paranenud; eriti nooremate õpilaste puhul. 2014. aastal märkis täiskasvanu poolset alkoholi ostmist enam kui kolmveerand õpilastest (sh 86% 11. kl ja 72% 9. kl õpilastest). Enam kui pooltele viimase 12 kuu jooksul alkoholi tarvitanud õpilastest on seda andnud täiskasvanud isik, sh igale neljandale tema ema, isa või vanavanem. Kõige sagedamini juuakse kellegi juures külas olles, kuid ligi pooled  viimasel aastal alkoholi tarvitanud alaealistest on seda teinud ka avalikus kohas. Üle kolmveerandi Põlva valla õpilastest leiavad, et nad saaks hõlpsalt kätte lahjat alkoholi (sh 83% 11. kl alaealistest ning 81% 9. kl õpilastest) ning üle poole väidavad seda ka kange alkoholi kohta (sh 68% 11. kl ja 54% 9. kl õpilastest). 2014. aastaga võrreldes ei ole selles osas palju muutunud.  
 
Täiskasvanute uuringu kokkuvõte 
Alkoholi peetakse alaealistele vähem kättesaadavaks ning tauniv suhtumine alaealiste noorte alkoholitarvitamisse on mõnevõrra kasvanud.  Ligi kaks kolmandikku Põlva valla täiskasvanutest leiavad, et 16-aastane noor ei peaks tähtpäevadel või koosolemistel alkoholi tarvitama ning üle poole arvavad, et alaealised ei peaks alkoholi kätte saama. Iga teine elanik märgib, et Põlva vallas on alaealisel kerge alkoholi kätte saada.  See osakaal on aga kolme aasta jooksul kahanenud ning kasvanud on alaealiste alkoholi tarvitamist tauniv suhtumine (seoses sellega, et 16-aastane ei peaks koosviibimisetl alkoholi jooma).  Ka kontrollomavalitsuses on kasvanud tauniv suhtumine ning alkoholi peetakse alaealistele raskemini kättesaadavaks kui 2014. aastal. 
Täiskasvanute alkoholi tarvitamisega seotud näitajad on samal tasemel kui 2014. aastal.  Iga teine Põlva valla elanik suhtub purjus olemisse taunivalt. 30% täiskasvanutest tarvitavad alkoholi iganädalaselt ning iga kolmas on viimasel kuul joonud vähemalt ühe korra 6 või enam kogust alkoholi. Neljandikule täiskasvanutest on viimasel aastal tekkinud kahju enda alkoholi tarvitamise tõttu (eelkõige tülisid pereliikmete või sõpradega). Nende näitaja seis ei ole kahe küsitlusaasta võrdluses muutunud.  Joobes isikutega on 2017. aastal vähem probleeme kui kolm aastat tagasi.  
Iga kolmas elanik arvab, et Põlva vallas on liiga palju alkoholi müügikohti. Enam kui pooled täheldavad, et avalikel üritustel on palju purjus inimesi ja neljandik märkab palju purjus isikuid nädalavahetuste õhtutel tänavatel. Enamik elanikke on viimasel aastal kogenud mingit kahju kokkupuudetes alkoholi joonud isikutega.  Rohkem esineb seejuures purjus isiku poolt tülitamist tänaval. Kõige suuremaks probleemiks peetakse Põlva vallas alkoholi kättesaadavust alaealistele, alkoholi tarvitanuna sõiduki juhtimist ja alkoholi müüki tõsiste joobetunnustega isikutele. 
Kolme aasta taguse ajaga võrreldes on 2017. aastal aga vähem purjus inimesi tänavatel ning avaliku korra rikkumisi joobes isikute poolt peetakse väiksemaks probleemiks. Kontrollomavalitsuses on toimunud muutusi rohkem. Võrreldes 2014. aastaga on vähem purjus inimesi tänavatel ja avalikel üritustel ning elanikud on kogenud vähem purjus isiku poolt tekitatud kahju. 
Kokkuvõtteks võib öelda, et regulaarse testostlemise ja seda toetavate tegevuste (tulemuste meediakajastus, teenindajate koolitused, ettevõtjate kaasamine) abil on võimalik vähendada alkoholi kättesaadavust alaealistele müügikohtades.
Alkoholipoliitika süsteemseks arenguks on aga oluline suunata ressursse universaalsesse ennetustöösse vanemlike oskuste ning laste sotsiaalsete toimetulekusoskuste arendamisse.
 
Janika Usin
abivallavanem
Põlva valla alkoholipoliitika 

töörühma juht 

Eesti kohalike omavalitsuste alkoholipoliitika pilootprojekti raport 2018