Vajaduspõhine peretoetus

Mis on õigus vajaduspõhine peretoetus?

 

Vajaduspõhine peretoetus on toetus, mida makstakse allpool vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri elavatele lastega perekondadele, samuti toimetulekutoetust saavatele lastega perekondadele. Vajaduspõhist peretoetust määrab ja maksab kohalik omavalitsus riigieelarvelistest vahenditest. 

 

Vajaduspõhise peretoetuse taotlemist, määramist ja maksmist reguleerib sotsiaalhoolekande seadus.

 

Vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri perekonna esimesele liikmele kehtestab Riigikogu igaks eelarveaastaks riigieelarvega. Vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri aluseks on Statistikaameti poolt eelarveaastale eelneva aasta 1. märtsiks viimati avaldatud suhtelise vaesuse piir. Vastavalt 2017. aasta riigieelarve seadusele on vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiir 2017. aastal perekonna esimesele liikmele 394 eurot kuus. Igale järgnevale vähemalt 14-aastasele perekonnaliikmele on vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiir 197 eurot kuus ning igale alla 14-aastasele perekonnaliikmele 118,2 eurot kuus.
 
Vajaduspõhise peretoetuse suurus on 45 eurot kuus ühe lapsega perele ning 90 eurot kuus kahe ja enama lapsega perele. Toetust makstakse üksnes nende perekonda kuuluvate laste eest, kelle kohta makstakse pereliikmele lapsetoetust riiklike peretoetuste seaduse alusel.

 

Kellel on õigus vajaduspõhisele peretoetusele?

 

Vajaduspõhist peretoetust on õigus saada perekonnal, kus kasvab vähemalt üks riiklike peretoetuste seaduse alusel lapsetoetust saav laps, kui:

1. perekonna keskmine kuine netosissetulek on taotluse esitamise kuule eelnenud kolmel kalendrikuul olnud alla vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri või

2. perekonnale määrati vajaduspõhise peretoetuse taotlemisele eelnenud kuu eest toimetulekutoetus.

 

Kes saab olla taotlejaks?

 

Taotlejaks saab olla see perekonna liige, kellele makstakse perekonna liikmete hulka kuuluva lapse või laste eest lapsetoetust. Seega peab kohaliku omavalitsuse poole pöörduma see lapsevanem, kes on taotlenud ka lapsetoetust (olenemata sellest, kelle arvelduskontole lapsetoetus laekub).

 

Perekonna peale saab esitada ainult ühe avalduse.

 

Kui tegemist on näiteks kärgperega, kus mõlemad vanemad saavad perekonna hulka kuuluva ühe või mitme lapse eest lapsetoetust, peavad nad omavahel kokku leppima, kes neist esitab avalduse vajaduspõhise peretoetuse saamiseks.

 

Perekonna koosseis

 

Vajaduspõhise peretoetuse määramisel loetakse perekonna liikmeteks samas eluruumis elavad ühise majapidamisega:
1) abielus või abieluga sarnanevas suhtes olevad isikud;
2) esimese ja teise astme alanejad ja ülenejad sugulased;
3) muud isikud, keda seob ühine kodune majapidamine.
Perekonna koosseisu loetakse ka kuni 24-aastane õpilane ja üliõpilane juhul, kui tema rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressiandmed langevad kokku perekonnaliikmete elukoha aadressiandmetega. Samuti loetakse perekonna koosseisu kuni 24-aastane õpilane ja üliõpilane, kelle rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressiandmed ei lange kokku perekonnaliikmete elukoha aadressiandmetega, kuid kelle eest makstakse perekonnaliikmele lapsetoetust.

 

Sissetulekute arvestamine

 

Peredel, kellele määrati vajaduspõhise peretoetuse taotlemisele eelneval kuul toimetulekutoetust, ei ole vaja perekonna sissetulekuid tõendada. Sellisel juhul on vajaduspõhise peretoetuse saamise aluseks asjaolu, et perekonnale määrati eelmisel kuul toimetulekutoetust.

 

Kui perekonnale vajaduspõhise peretoetuse taotlemisele eelneval kuul toimetulekutoetust ei määratud, siis otsustatakse vajaduspõhise peretoetuse määramine perekonna taotlemisele eelneva kolme kalendrikuu sissetulekute põhjal. Sissetulekute arvestamisel lähtutakse seejuures järgmistest põhimõtetest.
 
Perekonna sissetulekute hulka arvatakse kõikide pereliikmete vajaduspõhise peretoetuse taotlemisele eelneva kolme kuu tulud, mis ei ole allpool erandina välja toodud. Näiteks arvatakse sissetulekute hulka saadud töötasu, peretoetused (v.a kolmanda ja järgneva lapse lapsetoetus 45 euro ulatuses iga nimetatud lapsetoetust saava lapse kohta), töötuskindlustushüvitis, töötutoetus, saadud elatis, elatisabi, pension, puudega vanema toetus, tulumaksu tagastus, muu sissetulek.

 

Vajaduspõhise peretoetuse arvestamisel ei arvata perekonna sissetulekute hulka:

1. riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve vahenditest makstud ühekordseid toetusi, välja arvatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel makstud madala sissetulekuga töötavate isikute iga-aastane tagasimakse

2. kohaliku omavalitsuse üksuse õigusaktide kohaselt perekonna sissetulekust sõltuvaid või konkreetse teenuse kulu kompenseerimiseks määratud kohaliku omavalitsuse eelarve vahenditest makstud perioodilisi toetusi

3. puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel makstud toetusi, välja arvatud puudega vanema toetus

4. riigi tagatisel antud õppelaenu

5. tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel või struktuuritoetuste vahenditest makstavat stipendiumi ning sõidutoetust

6. õppetoetuste ja õppelaenu seaduse alusel makstud vajaduspõhist õppetoetust, vajaduspõhist eritoetust ja õppeasutuse moodustatud eritoetuse fondi vahenditest makstud toetust

7. riiklike peretoetuste seaduse alusel makstud kolmanda ja iga järgmise lapse lapsetoetust 45 euro ulatuses iga nimetatud lapsetoetust saava lapse kohta

8. vajaduspõhist peretoetust

 

Taotlemisele eelneva kolme kuu sissetulekutest arvutatakse välja keskmine kuine tulu. Kui see jääb alla vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri, on perel õigus saada vajaduspõhist peretoetust taotlemisele järgneva kolme kuu jooksul. 

Avaldusi toetuse taotlemiseks võtame vastu jooksvalt. Väljamakseid tehakse alates avalduse esitamise kuule järgnevast kuust.

 

Lisaks on kohalikul omavalitsusel õigus mitte arvata sissetulekute hulka sihtotstarbeliselt makstud stipendiume ning konkreetse kulu või kahju katmiseks makstud hüvitisi.

 

Vajaduspõhine peretoetus määratakse kolmeks avalduse esitamisele järgnevaks kuuks. Seejuures peavad lapsed vastama vajaduspõhise peretoetuse saamise tingimustele (st olema lapsetoetuse saajad) toetuse taotlemise kuul.

Otsuse toetuse määramise kohta teeb valla- või linnavalitsus kümne tööpäeva jooksul pärast kõigi dokumentide esitamist. Toetus makstakse välja hiljemalt 20. kuupäevaks igal avalduse esitamise kuule järgneval kolmel kuul.

 

NB! Perede puhul, kus on põhikooli lõpetanud 16-aastane laps, võibt aotuse esitamise korral septembrikuus otsuse tegemine võtta kauem aega, sest eelnevalt on vaja saada andmed lapse õppimise jätkamise ning sellega seonduvalt lapsetoetuse saamise kohta.   

Valla- või linnavalitsus võib jätta vajaduspõhise peretoetus määramata, kui vajaduspõhise peretoetuse taotlejal või tema eestkostetaval on õigus elatist saada, kuid elatise saamise kohta ei esitata dokumenti või elatise sissenõudmisest keeldutakse.

Vajaduspõhise peretoetuse taotlemiseks esitatakse avaldus, milles märgitakse ära perekonnaliikmete nimed ja nende isikukoodid või sünniajad.

 

Avaldusele tuleb lisada dokumendid, mis tõendavad perekonnaliikmete avalduse esitamisele eelnenud kolmel kuul saadud netosissetulekut ja makstud elatise suurust. 

 

Vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri kalkulaator

Viimati muudetud: 13.01.2017 13:56, Eliko Saks
Põlva Vallavalitsus    Registrikood 75038581    Kesk 15, 63308 Põlva    Telefon: 799 9470    Faks:     E-post: info@polva.ee