Igal aastal saavad päästjad Põlva maakonda umbes 200 – 300 väljakutset. Ohuolukordi on erinevaid, kuid tihti satuvad päästjad õnnetustele, mille tagajärjel kannatab kellegi kodu. Iga üks tunneb väljendit: „minu kodu on minu kindlus", kuid kes peaks kodu turvalisuse eest seisma? 

Päästjad nõustavad Eestis igal aastal tuhandeid koduomanikke, kelle kohustus ja huvi on tagada oma kodu turvalisus. Kodude külastamisel põrkutakse väga erinevate oludega. On kodusid, mille elanikele piisab lihtsatest tuleohutusalastest nõuannetest ning nad suudavad ise vajalikud ohutusvahendid muretseda ning kodukeskkonda või käitumist parandada. Paraku on palju neid, kes ilma kõrvalise abita toime ei tule.  

Kõige pealt suitsuandurist, mis muutus kohustuslikuks 2009. aastal. Sel ajal soetas anduri suur osa eestimaalastest. Möödunud on 12 aastat ning 2009. aastal paigaldatud andurid on vananenud. Need ei tarvitse enam ohuolukorras tööle hakata, sest seadme elueaks peetakse 10 aastat. Seega tuleb vana suitsuandur kindlasti uuema vastu välja vahetada. Kui inimestele seda meelde tuletada, siis leiavad paljud väikese töö ära tegemiseks vahendid kohe. Kuid kõigile, näiteks eakatele, puuetega inimestele või paljulapselistele peredele, ei ole seegi rahaline lisaväljaminek jõukohane. Üheskoos otsitakse lahendus. Võimalusel pöördutakse lähisugulaste poole, otsitakse tuge kohalikust omavalitsusest, vabatahtlikult ühenduselt või mõnelt ettevõttelt. Töökorras suitsuanduri puudumine võib tulekahju puhkemisel maksta elu. Tahkekütteseadmete omanikele tuletan meelde, et vingugaasiandur muutub kõigis tahkeküttega köetava kütteseadme – ahju, kamina, pliidi või katlaga hoonetes alates 2022. aasta 1. jaanuarist samuti kohustuslikuks. Kuid enda ja oma pere tervise ja elu kaitseks tuleks see paigaldada viivitamatult. Vingugaas on nähtamatu ja lõhnatu, kuid varase siibri või kütteseadme halva tõmbe tõttu tuppa imbudes võib märkamatult tappa. 

Veel tekitab päästetöötajatele tõsist muret vanade majade kütte- ja elektrisüsteemide kehv seisukord. Nende parandamine nõuab juba suuremaid rahalisi vahendeid, mida paljudel ei jätku. Siingi on kohalik omavalitsus koostöös päästeametiga abikäe ulatanud. Projektiga „Kodud tuleohutuks", mis on kestnud aastast 2018, on 16 kodus korda tehtud vanasid pliite, ahjusid ning uuendatud elektripaigaldisi. Sellelgi aastal tehakse Põlva vallas korda või uuendatakse seitsme kodu kütteseadmed ning elektrisüsteemid. Loodame, et koostööprojekt jätkub ka tulevikus ning paljude kehvema toimetulekuga inimeste kodud saavad tuleohutumaks.  

Igal aastal nõustavad päästjad ka korterimajade ühistuid, millega juhitakse tähelepanu tuleohutusprobleemidele. Tihti on kortermajade evakuatsiooniteed ladustatud täis erinevaid takistusi ja põlevmaterjali. Sealt leiab jalgrattaid, lapsevankreid, mööblit ja isegi küttepuid. See takistab tulekahjul elanike ohutut ja kiiret väljapääsu. Samuti takistavad koridori või trepikotta ladustatud asjad päästjate sisenemist hoonesse ning elude päästmine ja tulekahju kustutamine võtab rohkem aega. 

Põlva valla ja päästeameti koostöö on sujunud hästi. Järjepidevalt vahetatakse omavahel informatsiooni kodude ohutusalaste probleemide ja abivajajate kohta ning püütakse koos leida lahendusi. Omavalitsus on igal võimalusel kajastanud päästeala ohutussõnumeid oma kodulehel, vallameedias ja sotsiaalmeediakanalites. Usun, et tihe koostöö ning kohaliku omavalitsuse panus valla elanike kodude turvalisusesse leiab head jätku.

 

Hiljar Viitkin 

 

Lõuna päästekeskuse Põlva päästekomando pealik