Valdade ühinemislepinguga leppisid liituvad omavalitsused kokku tulevased investeeringud, sealhulgas ka need, mille jaoks saadi riigilt ühinemistoetust. Kõikide ühinenud valdade esindajad olid üksmeelel, et sobilikku hoonet uue vallavalitsuse tarbeks pole ning mõistlik on ehitada uus vallamaja. Nii pandigi ühinemistoetuse investeeringute nimekirja Põlva valla uus administratiivhoone. Kuna tegu on riigilt saadud toetusrahaga, ei saa seda lihtsalt niisama mujale suunata, selleks tuleks muuta ühinemislepingut, aga see on päris keeruline protseduur. Vallamajas oleks täna vaja töökohta 55 teenistujale, saali volikogu istungiteks ja ruume väiksemateks koosolekuteks, samuti pidulikeks peretoiminguteks. Vallavolikogu analüüsis erinevaid olemasolevaid võimalusi ja otsustas, et ehitatakse uus maja.

Arhitektuuri- ja projekteerimishanke võitis Kolm Koma Arhitektid OÜ. Keskväljaku äärde ehitatava uue haldushoone ehitusprojekt valmib juba suvel. Arvestades, et Põlva vallamaja asukoht ja ehitus on juba aastaid pakkunud kõneainet rahvale, anname selles kirjutises veelkord ülevaate uue administratiivhoone ehitusest ja sellega seotud valikutest.

Praegune olukord

Hetkel töötab Põlva Vallavalitsus kolmes erinevas hoones. Vallavanem Georg Pelisaar ja finantsosakond asuvad Mammastes Keldrikaela tee 2. Abivallavanem Janika Usin koos kantselei, sotsiaal-, haridus- ning kultuuriosakonnaga töötavad aadressil Kesk 15 ehk Põlva kultuurikeskuses. Abivallavanem Martti Rõigas koos ehitus- ja planeerimisosakonnaga jagavad Võru tänav 1 maja Põlva Muusikakooliga.

Uue vallamaja valmimisel saaksid muusika- ja kunstikool kauaoodatud lisapinda, kultuurikeskuses vabanevaid ruume aga sooviksid rentida Omavalitsuste Liit ning Põlvamaa Arenduskeskus. Keldrikaela tee 2 maja on suure tõenäosusega parima müügipotentsiaaliga vallale kuuluv kinnistu. Tavapärane, et majade kasutusala vahetub. Kunagi oli Keldrikaela tee 2 kolhoosi keskusehoone, rohkem kui sajand tagasi oli vallavalitsus aga Mammastes, nii-öelda vanas jahimajas, kuhu nüüd plaanitakse hoopis loomekeskust ja pillimuuseumi.

Tõenäoliselt otsib ka riik peagi Maavalitsuse hoonele uut omanikku, sest nii Põlva, Räpina kui ka Kanepi volikogud kinnitasid märtsis uue Põlvamaa arengustrateegia dokumendi, milles nähakse uue riigimaja asukohana Põlva keskväljakut.

Miks ei sobinud vallamajaks endine maavalitsuse (Kesk 20) hoone?

Hoolimata sellest, et on spekuleeritud maavalitsuse hoone renoveerimisega, ei oleks olnud mõttekas valla raha sinna investeerida. Esiteks on hoone 2000m2 ehk kaks korda suurem, kui vallavalitsusel vaja. Suureks miinuseks on, et Kesk 20 hoone korrused on kahe erineva tasandi peal ning isegi esimesele korrusele saamiseks on vaja üles minna trepist. Nii on hoones sisuliselt viis korrust, kuid puudub lift. Seega oleks hoonesse pidanud investeerima suure summa, et teha vallavalitsuse teenused liikumispuudega inimestele kättesaadavaks ning isegi siis, ei muuda see hoone geograafilist asetust, mis on "künka otsas" ja veidi paremini ligipääsetav vaid tagauksest.

Kinnistu tänane haldaja Riigi Kinnisvara AS viis läbi uuringu, mille põhjal jõuti järeldusele, et hoone rekonstrueerimine läheks maksma vähemalt 2,8 miljonit eurot, mis on peaaegu kaks korda rohkem, kui uue vallamaja ehitamine. Ning isegi siis ei tuleks renoveeritud hoone sama energiasäästlik, kui uus. Lisaks sellele ei ole seal piisavalt parkimiskohti, aga jalgsi ligipääs kõrgest trepist pole kõigile võimalik. Tänaseks on ka Riigi Kinnisvara jõudnud seisukohale, et endist maavalitsuse hoonet riigimaja tänastele nõuetele vastavaks renoveerida ei ole mõtet ja otstarbekam on ehitada uus.

Miks ei ostetud Põlva Kaubamaja (Kesk 10)?

Kuigi kaubamaja asub geograafiliselt heas kohas ning on liftiga, on hoone praeguse seisuga müügis 1,5 miljoni eest. Kaubamaja vajaks aga kindlasti veel täiendavaid investeeringuid, ehk siis ostusummale lisanduks veel omakorda hoone ümberkorraldamise ja renoveerimise kulud. Lõpptulemus oleks aga ikkagi poolik.

Põlva uue haldushoone arhitektuurikonkursi võitis Kolm Koma Arhitektid OÜ tööga LAVALAVA. 1020 m2 hoone ehitatakse uue keskväljaku otsakrundile ning projekteeritakse just Põlva vallavalitsuse tarbeks. See tähendab, et vallamaja on täpselt nii suur, kui vaja ning ergonoomilise jaotusega nii töötajate kui külastajate jaoks. Hoone välisilme saab olema puidust, et sobida võimalikult hästi Põlva linna rohelisse atmosfääri.

Keskväljaku äärde planeerib veel ühte hoonet eraettevõtja. Nagu varasemalt mainitud, siis vastavalt kõigi Põlvamaa omavalitsuste volikogude otsusele, eelistatakse ka uue riigimaja asukohana keskväljakut. Sinna tuleks näiteks maksu- ja tolliamet, rahvakultuuri keskus ja muud olulised riigiametite esindused. Need kaks hoonet koos vallamaja, uue turu ja taastatud järvega tooks kindlasti senisest rohkem elu ka maakonnakeskuse keskväljakule, kus tekiks konkreetne linna süda.

Uue vallamaja ehituseks on Põlva vallavolikogu eraldanud 1,5 miljonit eurot, mille eest ehitatakse keskväljaku äärde uus energiasäästlik hoone, kus oleks vallakodanikel võimalik saada kõiki valla poolt pakutavaid teenuseid. Kuna praegu asuvad valla töötajad kolmes eraldi hoones, on nii osakondade kui ka töötajate omavaheline suhtlus suuresti raskendatud. Ühes hoones tekiks kindlasti ka rohkem sünergiat.

Olukord mujal

Alates 2020. aastast kehtib avalike hoonete ehitamisel ja olulisel rekonstrueerimisel A-energiaklassi nõue. Seetõttu ongi tihtipeale otstarbekam ehitada uusi hooneid, sest renoveeritavate hoonete puhul on A-energiaklassi nõudeid keeruline ja kulukas saavutada. Uus vallamaja ehitati hiljuti Sauele, uue haldushoone ehitus käib Viljandis ning uue hoone ehituse poole liigub ka Võru linn. Mitmete riigimajade puhul üle Eesti, seda ka Põlva puhul, on jõutud arusaamale, et uue hoone ehitamine on otstarbekam kui vana rekonstrueerimine.