« Tagasi

Lina 21 õppehoone hetkeseis ja planeeritavad tegevused

Põlva Kooli Lina 21 õppehoone ehitusprojekt on valmis. See on koostatud Põlva Vallavalitsuse tellimusel ning käsitleb uusehitisena koolihoone projekteerimist olemasoleva võimla/söökla kompleksi juurdeehitisena.

Projekt käsitleb ka olemasoleva võimla/söökla soklikorruse osade ruumide rekonstrueerimist ning koostamisel on lähtutud projekteeritud hoone eripärast, projekteerimisnormidest, tellija soovidest ning olemasolevast olukorrast. Kinnistu on 100% ühiskondlike ehitiste maa ning sellel paikneb 1982. aastal kasutusele võetud koolihoone, mis suuremas mahus lammutatakse. Projekteerimisel on arvestatud kehtestatud detailplaneeringut, mille kohaselt on krundil lubatud hoonete arv kaks, suurim lubatud hoonete kõrgus 14 m ja hoonestuse suurim lubatud ehitisealune pindala 1900 m². Krundile planeeritakse juurdeehitisena tänapäevane arhitektuurse lahendusega ühekorruseline koolihoone mis hakkab olema ühenduses 2017. aastal projekteeritud pääsla ja olemasoleva võimla/söökla kompleksiga.

Hetkel on käimas projektile ekspertiis, peale seda saab korraldatakse hange ehitaja leidmiseks. Tegevused on etapiliselt ja ajaliselt planeeritud selliselt, et see õppeaasta lõpetatakse olemasolevas koolimajas. Kui algab koolivaheaeg ja hanke võitja on selgunud, saab ehitustegevusega alustada.

Väliala ja atraktsioonide planeerimine Lina 21 kinnistule praegustele vananenud korv- ja võrkpalliväljakutele algab ideekorje raames. Soovime rajada väliala multifunktsionaalsena, mis saab olema avatud kogukonnale nii sportimis-kui mänguväljakuna ja mida kool saab kasutada oma tegevuste läbiviimiseks.
Ootame arvamusi ja ettepanekuid ideedena kuni  30. aprillini e-posti aadressil info@polva.ee. Peale seda toimub ettepanekute esitajatega ühine arutelu.

 

Veebruaris toimunud Lina 21 ja selle lähiala hoonete infokoosolekul esitatud küsimustele andsid vastused valdkonna spetsialistid:

Miks me lastevanematena peaksime kuulma hooldekodu problemaatikast, sest need majad ei pea sinna tulema vaid võiksid sobida hästi ka Ahjale või kuhu iganes?
Hooldekodud rajatakse meie valla eakatele ja dementsetele. Nii nagu teile lapsevanemana on lähedane teie laps, on ka hooldekodudes olevatel inimestel lähedased, kes soovivad neid igapäevaselt külastada. Hooldekodud on ka suure personali vajadusega asutused. Ratsionaalne ei ole rajada hooldekodusid „kuhu iganes", vaid valla keskusesse (olemasolev bussiühendus, tööjõu potentsiaal jne).

Kas vanurid saavad rahu, kui koolilapsed vajavad aktiivseid õuevahetunde ja vaba aja sisustamist õues?
Lina tänava koolimajja jäävate laste arv ei ole nii suur, et tavapäraselt käituv laps vahetunnis peaks hooldekodude elanikke häirima.

Mis firma hakkab hooldekodusid opereerima?
Praegu ei ole otsustatud, kes hakkab uut hoolduskeskust opereerima.  

Miks hooldekodu ei arendata Põlva haiglasse, millest on olnud juttu?
Põlva haigla hoones olevad  hooldekodukohad jäävad alles ja sinna ei ole võimalik rajada juurde 40 voodikohta. Põlva Haigla juurde ei ole võimalik rajada ka dementsetele inimestele vajalikku aiaga piiratud ala vabaaja veetmiseks.

Milliseid kohti veel kaaluti hooldekodude rajamiseks?
Hooldekodude  asukoha valimisel kaaluti ka teisi valla omandis olevate ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbega kinnistuid. Peamised valikukriteeriumid oli kommunikatsioonide ja liitumiste olemasolu, kinnistu ruumikus, ühistranspordi peatuse lähedus ning kinnistu paiknemine piirkonnas, kus looduslik keskkond osaliselt toetab hoone asukohta.

Põlva linn on väike, elanikke on vähe ning meil ei ole vajadust ega võimekust kaasajastada linnas mitut linnastaadionit. Et mitte jätta olemasolevate kommunikatsioonidega kinnistut tühjaks alaks ning kasutusest välja langevat mahukat koolihoonet tondilossina elamupiirkonna lähistele seisma, võttes ühtlasi ka arvesse, et toonane Lina 21 kinnistu vastas kõikidele tingimustele, mida on vaja koduse ja hubase hooldekodu rajamiseks, on valitud asukoht võimalike olemasolevat seast parim.

Kas hetkel planeeritakse-projekteeritakse ainult maja või koos majaga ka koolimaja ümbrust?
Koos hoonega projekteeritakse ka hoone ümbrus, välja arvatud vananenud korv- ja võrkpalliväljakute ala. Sinna kujundatakse ideekorjega multifunktsionaalne sportimis- ja mänguväljak.

Kas projekteerimisel on arvestatud ehitusseadustiku kooli ehitamise nõuetega?
Projekteerimisel arvestatakse kõigi kehtivate määruste ja normidega.

Kuidas ajakava on planeeritud?
Projekt on valmis. Projektile teostatakse ekspertiis ning peale seda avaldatakse ehitushange.

Kes selle projekti osas teostab järelvalvet, kuna tegemist on haridusasutusega? Või siis millega on tegu kui pole?
Vastavalt majandus- ja taristuministri 08.06.2015 määrusele nr 62 tuleb antud projektile teostada ekspertiis. Ekspertiisi teostaja leidmiseks viib vallavalitsus läbi hanke. Järelevalve hange teostatakse siis, kui ehitushanke võitja on selgunud.

Kas koolimaja projekteerides projekteeritakse "karpi" või on kaasatud ka haridusteadlasi, kes uurivad toetavaid õppekeskkondi ning koos luuakse ruum, kus on ka vahetundide ajal mugav ja mänguline?
Haridusteadlasi ei ole kaasatud. Sisekujundusprojekt on koos õpetajatega läbiarutatud. Eesmärk on luua keskkond, kus hoone kasutajad tunneksid ennast hästi ning õpilaste vahetunnid mööduksid mugavalt ja mänguliselt.

Lina tänava õppehoone on eelkõige mõeldud piirkonna algklasside lastele. Kuidas tagatakse võrdsed tingimused piirkonna hariduslike erivajadustega algklasside õpilastele, kui ei ole uues hoones ette nähtud väikeklassi koos vastava(te) abiruumi(de)ga? Vastavalt PGS § 49 lg 2 p 1 vajavad hariduslike erivajadustega õpilased puudespetsiifilist õppekeskkonda, -korraldust jmt.
Tagatakse võrdsed tingimused kogu koolile, kõigile erivajadustega lastele.
Viidatud PGS-i punkt ei esita nõudmisi õppekeskkonnale, vaid räägib erituge vajavatest õpilastest: (2) Erituge rakendatakse õpilasele, kes tulenevalt tema raskest ja püsivast psüühikahäirest, intellekti- või meelepuudest või liitpuudest vajab: 1) puudespetsiifilist õppekorraldust, -keskkonda, -metoodikat, -vahendeid ning õppes osalemiseks pidevat tugispetsialistide teenust lõimituna sotsiaal- või tervishoiuteenustega või mõlemaga.
Eritugi on nn kolmas aste. Sellele eelnevad tõhustatud tugi ja üldine tugi. Erituge vajavaid lapsi on praegu kogu kooli peale 13, neist Lina tänaval 9. Järgmisel õppeaastal ühtki erituge vajavat õpilast Lina tänavale ei jää, kuna nad on II või III kooliastmes.

Kuidas tagatakse Lina 21 õpilastele tugiteenused (psühholoog, logopeed, eripedagoog, sotsiaalpedagoog) kui planeeritavas hoones ei ole ette nähtud vastavat ruumi teenuse osutamiseks? Tugiteenuseid vajavad ka nn tavaõpilased, kel ei ole hariduslikke erivajadusi.
Teenust osutatakse vabas klassiruumis vastavalt tunniplaanile. Vaba on nt. klassiruum, kust õpilased on kehalise kasvatuse tunnis või kus on tunnid lõppenud. Praegune vajalik tugiteenuste maht Lina 21 tavaklasside õpilastele on 10 tundi nädalas.

Kuidas on planeeritud arvutiõpe? Saan aru, et arvutiõppe klassi ei ole hoonesse planeeritud?
Arvutiõpe hakkab toimuma klassiruumides liikuvate seadmete (Chromebook) abil.

Kuidas tagatakse Lina tn õppehoone õpilastele huvitegevuse säilimine? Saan aru, et selleks vajalikke ruume ei ole planeeritud?
Arusaamine ei vasta seekord kahjuks tegelikkusele. Selgituseks: praegu, õppeaastal 2020/21 toimub Lina 21 õppehoones nädala jooksul 19 ringitundi (13 kokkusaamist, 7 1-tunnistena ja 6 paaristundidena). Neist 5 tundi tavaklassis, 6 muusikaklassis, 6 aulas ja 2 aula eesruumis. Kõiki neid on võimalik läbi viia ka edaspidi, huvitegevuseks on kasutuses ka võimla.

Detailplaneering oli avalikul arutelul suvel kõige magusamal puhkuseajal. Samas protsess algas ise juba sügisel 2019. Miks kohalikku kogukonda ei kaasatud?
Nii planeeringu algatamisest, avalikustamisest kui ka kehtestamisest on avalikkust teavitatud. Avalikkuse teavitamine ongi selleks, et kõik kelle õigusi või huve võib planeering puudutada, saaksid avaldada soovi olla planeeringu koostamisse kaasatud. Planeeringu algatamisest avaldati teated valla veebilehel 03.10.2019, Ametlikes Teadaannetes 03.10.2019, Lõunalehes 10.10.2019 ning Põlva Teatajas 22.10.19. Planeeringu avalik väljapanek toimus 3.-16.07.2020, planeeringuga oli võimalik tutvuda Põlva Vallavalitsuse ehitus- ja planeeringuosakonnas ning Põlva valla veebilehel. Teade detailplaneeringu avalikust väljapanekust avaldati valla veebilehel 16.06.2020, Lõunalehes 18.06.2020 ning Põlva Teatajas 25.06.2020. Planeerimismenetlus on avalik ja igaühel on õigus saada informatsiooni planeeringu kohta ja paluda enda kaasamist mistahes planeeringu koostamise etapis.

Kas ka Kirsi tn ehitatakse välja antud projekti käigus?
Ei, terves mahus mitte. Käesoleval ajal kasutatakse Lina tn 21 katastriüksusele pääsemiseks ca 20 m lõiku Kirsi tänavast, sedasama lõiku jäädakse kasutama ka edaspidi.

Milline on prognoositav liikluskoormus hooldekodude juurde? Hetkel jääb kogu liiklus- ja parkimiskoormus koolimaja territooriumile. Ärge tehke meie metsas asuvast koolist autoparklatega ümbritsetud hoonet. Kodulähedase kooli mõte on ju selles, et lapsed käivad koolis jalgsi.
Planeeringuga ei muudeta Lina tänava sõidutee ja jalgteede paiknemist ega laiusi. Parkimiskorralduse kavandamisel lähtuti Eesti Standardist EV 843 „Linnatänavad" ning parkimiskohtade arvutamisel lähtuti maksimaalsest planeeringuga lubatud ehitusmahust.

Kui lubatud ehitusmahtu täiel määral ära ei kasutata, ei ole vajadust ka kõikide parkimisalade väljaehitamiseks. Koolimaja krundil (planeeringupositsioon 1) on maksimaalne lubatud ehitusmaht 1900 m2 ning standardijärgne parkimiskohtade minimaalne arv on 51 kohta, hooldekodudel kummalgi 9 kohta. Arvestatud on ka inva- ja jalgrataste parkimisega.

Planeering ei näe ette ühte suurt parkimisala vaid võimalikud alad on liigendatud neljaks väiksemaks alaks mis on haljastusega liigendatud. Nii ruumi- kui ressursikasutuse seisukohast on mõistlik, et kolme krundi peale kasutatakse parkimisalasid ühiselt. Kui võrrelda Lina tn 21-le kavandatud parkimiskorraldust Kesk tn 25 või Mammastes Koolimaja tee 1 katastriüksustel, siis see on turvalisem ja kaasaegsem. Lina tn 21 koolimaja ümber olevatel teedel ja platsidel on siiani olnud parkimine reguleerimata (ka tähistamata) ja jalakäijad ning sõidukid on kasutanud samu teid, siis kehtestatud planeering näeb ette selgelt eristatud parkimisalad. Seni on Lina tn 21 katastriüksusel asfaldiga kaetud platse ca 1500 m2, planeering näeb maksimaalses mahus parkimisaladele ca 1900 m2.

Hooldekodude rajamisega Lina tn 21 katastriüksusele ei kaasne olulist liikluskoormuse kasvu piirkonnas ega Lina tänaval. Kavandatud on kaks 20-kohalist hooldekodu ning sealsed elanikud autosid ei kasuta. Hooldekodude teenindav personal töötab vahetustega, peamiselt külastatakse hooldekodude elanikke nädalavahetusel või õhtusel ajal, olulist liikluskoormuse suurenemist piirkonnas sellega ei kaasne.

Planeering annab võimaluse vajadusel püstitada Lina tn 21 katastriüksusele peale koolimaja ka muu ühiskondliku kasutusotstarbega hoone ja parkimiskohtade määramisel on sellega arvestatud.

Aga veelkord, planeering käsitleb maksimaalset võimalikku ehitusmahtu ning maksimaalset parkimisvajadust. Planeering ei kahjusta kuidagi kodulähedase kooli mõtet ega takista õpilastel jalgasi kooli käimist. Liiklust rahustavad elemendid Lina tänaval jäävad paika, bussipeatuste asukohta ei muudeta, liiklus ja parkimine suunatakse jalakäijate liikumisteekondadest eemale.