2.–14. maini kogu Eestit hõlmav ja Kagu-Eestis ning Põhja-Lätis kulmineeruv õppus Siil 2018 on taasiseseisvunud Eesti suurim õppus. Siil 2018 toob kokku enam kui 15 000 kaitseliitlast, naiskodukaitsjat, kaitseväelast, liitlast, politseinikku ja päästetöötajat harjutamaks laiapindse riigikaitse tegevusi. Õppuse peamine fookus on maakaitse nii konventsionaalse kui ka tavatu sõjapidamise raamistikus. 

Õppus on jagatud kahte etappi: 6. maini kestva esimese etapi jooksul formeeritakse Kaitseliidu ja Kaitseväe üksused ning saavutatakse lahinguvalmidus. Kaitseliidu kergejalaväekompaniid ja korrakaitseüksused harjutavad koos Politsei- ja Piirivalveametiga sisejulgeoleku ülesannete täitmist, sealhulgas Naiskodukaitse toel elanikkonna evakuatsiooni läbi viimist. Naiskodukaitse üks olulisem ülesanne on õppuse raames korraldada evakuatsioonipunktide rajamine, tegevuste korraldamine ja tagamine.

Lisaks harjutab Naiskodukaitse kõikides maakondades evakuatsioonipunktide rajamist.

Õppuse esimese etapi tegevused toimuvad peamiselt 5. ja 6. mail avalikus ruumis tagamaks tegevuste võimalikku reaalset läbiviimist.

Õppuse teine ehk õppelahingute etapp kestab 7. maist 13. maini peamiselt Võru-, Põlva- ja Valgamaal ning Põhja-Lätis, mil 2. jalaväebrigaad koos liitlaste ning partnerite üksustega harjutab koostegutsemist vastast mängiva 1. jalaväebrigaadi ning NATO lahingugrupi üksuste vastu. Siilil osalevad üksused Ühendkuningriigist, USA-st, Taanist, Saksamaalt, Poolast, Prantsusmaalt, Lätist, Leedust, Belgiast, Kanadast, Soomest, Rootsist, Gruusiast, Ukrainast ja Iirimaalt.

Siili kõige aktiivsem tegevus teises etapis toimub Võru maakonnas Antsla, Võru, ja Rõuge vallas ning Valga maakonnas Valga, Otepää ja Tõrva vallas.

Seoses sellega võib nimetatud piirkondades olla rohkem Kaitseväe ja Kaitseliidu sõidukite liikumist ja häirivat müra, mistõttu palume õppelahingute piirkonnas hoida mürapelglikud koduloomad siseruumides.

Õppuse korraldajad panevad kodanikele südamele, et kui keegi leiab õppuse alalt eseme, mille puhul tekib kahtlus, et tegu võib olla ohtliku esemega (näiteks lõhkemata jäänud lõhkepakett või muu taoline), siis kindlasti ei tohi seda ise puutuda. Kahtlase eseme leidmisel tuleb meelde jätta selle asukoht ja teavitada sellest kaitseväelasi/kaitseliitlasi või helistada telefonil 112.

Õppuste raames ei saa alati välistada ka kahjusid, mis võivad tekkida manöövrite ja harjutuste raames. Kui õnnetu juhuse tõttu saab õppuse käigus kannatada kellegi eraomand – auto, tee, põld, mets, aed vms, siis palub kaitsevägi viivitamatult fikseerida vahejuhtum ning võtta ühendust õppuse tsiviil-sõjalise koostöö meeskonnaga, kellega koostöös juhtum lahendatakse. Õppuse korraldajad paluvad inimestel, kelle vara on kahjustada saanud, proovida fikseerida ka kahju tekitaja (auto number, väeosa nimetus või kaitseväelase/kaitseliitlase nimi) ning edastada see info tsiviil-sõjalise koostöö inimestele telefonil 56359123, viljar.kurg@mil.ee

Eelmist suurõppust Siil peeti 2015. aasta mai esimeses pooles, mil kaitseväe seni suurimast õppusest võttis osa üle 13 000 reservväelase, Kaitseliidu liikme, ajateenija, tegevväelase ja liitlasriikide kaitseväelase.