15.07.24
  TÄHELEPANU! Vallavalitsuse sotsiaalosakonda pääseb AINULT noortekeskuse juures olevast kultuurikeskuse sissepääsust.
10.07.24
  Põlva Vallavalitsuse kassa on kolmapäeval, 17. juulil suletud.

Põlva Teataja uudised

« Tagasi

Kuues maailmakoristuspäev pühendub märkamisele ja tegutsemisele

16. septembril toimub järjekorras kuues maailmakoristuspäev, mis toob kokku 190 riiki üle ilma, sealhulgas Eesti. Meilt alguse saanud koristuspäev kutsub märkama väikeprügi kõikjal looduses, tulema koos sõprade ja lähedastega välja koristama ning muutma oma tarbimisharjumusi. 

„Me elame kiirelt muutuvas maailmas, kus keskonnakriis tõstab pead ja vaatab vastu igal sammul. Positiivsete muudatuste tekkeks on vajalik ennekõike koostöö - rahvusvaheline ja piirideülene. Maailmakoristus loob tugeva sotsiaalse innovatsiooni, suurendab sektorite vahelist koostööd ja püüab leida lahendusi kohalikul tasandil koos võrgustiku 164 riigi tiimidega," tõdeb Eesti keskkonnaorganisatsiooni Let's Do It World president Heidi Solba

Võrgustiku presidendi sõnul on ootused tänavusele aastale suured, sest lisaks ÜRO mobiliseerimise auhinnale pürgib Maailmakoristuspäev ametlikult ka ÜRO kalendrisse, mis annab omakorda suurepärase võimaluse veelgi enam mõju avaldada.

„Iga inimese panus looduse hoidmisel ja puhtaks tegemisel on määrava tähtsusega. Möödunud aastal osales Eesti koristusel 50 000 inimest ning arvestades aktsioonis osalejate hulka, on loodusest eemaldatud prahi kogus muljetavaldav," märgib Eesti Maailmakoristuse eestvedaja ning MTÜ Puhta Ilma koja tegevjuht Elike Saviorg.

Koristuspäeva eestvedaja sõnul on koristamisest olulisemgi veel probleemi teadvustamine ning käitumisharjumuste muutmine: „Lõpplahendus ei seisne selles, et kõik tekkiv prügi kastidesse jõuaks või et me jäätmeid liigiti kogume ja ringlusse võtame. Jah, see kõik on vajalik, suisa elementaarne, ent võtmeküsimus seisneb hoopis meie endi käitumisharjumuste muutmises! Igal inimesel Eestimaal tuleb oma mugavuse poolt dikteeritud harjumusest välja astuda ning vähenda ühekordselt tarbitavate pakendite ja toodete hulka," sõnab ta.. 

„Kohvitopsidest ja ühekordsetest nõudest on palju räägitud, aga iga eestimaalane peaks võtma korra aja ja mõtlema põhjalikult oma valikutele poes. Näiteks, kas ma võtan köögiviljaletist tomatid, mis on kahekordses plastpakendis aga väga mugavalt kaasa haaratavad või ma võtan tomatid lahtiselt ning ei kasuta nende koju transportimiseks mitte ühtki lisapakendit. Sama kehtib iga tootegrupi puhul, mida poest on võimalik osta. Kas ma ostan poest tavalise küünla ja panen selle lähedase haual laternasse põlema nii, et sellest ei jää pärast põlemist midagi järele või ma ostan kümme ühekordset plasttopsis kalmuküünalt, millest jääb loetud tundide pärast hauale järele prügi?" ärgitab Saviorg tegema väikest tarbimisanalüüsi. 

„Iga inimese elus ja harjumustes on selliseid näiteid kümneid kui mitte sadu ja kõiki neid on võimalik ülimalt lihtsa vaevaga muuta. Kui vaid tahta ning enda valikuid vaid märkama hakata! Tekkiv kasu loodusele ja keskkonnale on aga meeletu," möönab Eesti maailmakoristuse eestvedaja.

Maailmakoristuspäeva puhul on samuti ütlemata oluline aktsiooni hariduslik külg. Eestis käib kümneid tuhandeid lapsi ja noori koos õpetajatega koristamas ning see on kindel viis õpetada kasvavale põlvkonnale hoolimist loodusest ja märkama probleemi olemust laiemalt. "Koristamine aitab inimestel kasvõi korraks mõelda oma tegevuse peale ning teha keskkonnale koos sõprade ja lähedastega midagi ääretult head," innustab Saviorg koristama. "Oluline on tulla välja ja ise midagi ära teha - see on eeskujuks nii meile siin Eestis kui kõigile teistele inimestele üle ilma. Kutsume kõiki inimesi tulema õue ja tegema kasvõi kord aastas loodusele pai!"

Tänavu on Eesti Maailmakoristuspäev võtnud eriliselt fookusesse Läänemere keskkonnaprobleemi ja ühekordse plastprügi kalmistutel. Sel suvel toimus koostöös Põhja-Tallinna Valitsuse ning Tallinna Strateegiakeskusega seitse rannakoristust Kopli poolsaare rannikutel, et juhtida veelgi enam tähelepanu Läänemere reostusele ning meie kalli kodumere kehvale tervislikule seisundile. Samuti on maailmakoristuspäev osa Tallinna rohepealinna Läänemere päästmise kampaaniast "Save Our Sea".

Eestimaa kalmistutel käies aga avaneb trööstitu vaatepilt, kus kalmistu, hauaplatsid ning ka kalmistu aia tagune on kaetud plastjäätmetega. „Eesti kalmistukultuuri on viimase 30 aastaga vallutanud kõikvõimalikud plasttootet - nii kunstlilled, plastkaunistused kui ühekordsed plastist kalmuküünlad. Ja on inimesi või päevi, kus lähedaste haudadele viiakse kümneid ja sadu plastküünlaid. Paraku ei mõelda aga selle peale, et ühekordne plastist kalmuküünal muutub kalli inimese haual loetud tundidega prügiks," tõdeb Maailmakoristuspäev Eesti keskkonnaprogrammi juht Kerli Laur kurvastusega. 

Igal aastal jõuab Eesti kalmistutele sadu tuhandeid ühekordseid plastküünlaid. Kogus võib ulatuda isegi miljonitesse. Eesti kultuuriruumis on kombeks, et tühjaks põlenud küünlatopsid koristab ära järgmine hauaplatsi külastaja. Teinekord läheb aga aeg kahe külastuse vahe küllaltki pikaks ning nii võivad plastküünla topsid jääda prügina hauale vedelema kuudeks. Ühekordsete plastist kalmuküünalde prügi lennutab laiali tuul või korjavad ära linnud, kes soovivad süüa küünlatopsidesse järele jäänud vaha. Ent kõik, mis hauaplatsilt kaugemale loodusesse jõuab, jääb sinna sageli vedelema.

„Ühekordsed plastist kalmuküünlatopsid ei lagune looduses. On kalmistuid, kus selline tuule ja lindude poolt kokku lennutatud küünlatopsiprügi moodustab suisa prügimägesid. Isegi, kui inimesed korjavad kalmistul ühekordsed küünlatopsid hauaplatsilt ära, ei koguta enamikel Eesti kalmistutel prügi liigiti ning plast visatakse kokku haljastujäätmetega. Tihtipeale on nii olme- kui haljastujäätmed läbisegi ja suuremat liigiti kogumist surnuaedades ei toimu. Nii satuvadki ühekordsed küünlatopsid, lillepotid, kunstlilled ja kilekotid haljastujäätme sekka, millega rikutakse ära biolagunev, misjärel ei ole võimalik seda enam kompostida," kirjeldab Laur surnuaedades avanevat pilti. 

Maailmakoristuspäeva koostööpartner ning hauaplatside hooldusega tegeleva ettevõtte Gratitude Services OÜ tegevjuht Gerli Palgi näeb seda üha kasvavat muret oma silmaga iga päev. „Eesti kalmistud on olulised ja väärikad puhkepaigad, kuhu küünalde viimine lähedaste mälestamiseks ja kalmude kaunistamiseks on ilus ajalooline komme. Me loodame, et see komme ei kao. Ent siiski saab iga kalmistu külastaja anda oma panuse kaasneva prügi vähendamisele ning meie soov ongi läbi teadlikkuse edastada sõnumit  - tarbi vähem, sorteeri, kasuta mõistlikult," ütleb ta.

Läänemere hoidmise algatusega on teist aastat järjest kaasa tulnud Neste, kes toetab koristusaktsioone Eestis, Lätis ja Leedus. „Läänemeri on Baltimaade jaoks väga oluline meri. Paraku on see üks saastatumaid meresid kogu maailmas, ent mille olukorda saab parandada vaid avaliku ja erasektori järjepideva koostöö kaudu," sõnab Neste Eesti esindaja Risto Sülluste. "Meie suurem eesmärk on suunda näidata ja innustada ka teisi ettevõtjaid panustama Läänemere keskkonna puhastamisse!" lisab ta. Juulis ja augustis toimus Neste toetuskampaania, kus kõigilt Eestis, Lätis ja Leedus Neste äpiga tehtud tankimistelt koguti 10 senti Läänemere ranniku ja vete puhastamiseks. Kahe kuuga koguti kokku 42 700 eurot, mille abil korraldatakse kõigis Balti riikides Läänemere puhastamisele suunatud üritusi.

Maailmakoristuspäeva kogukonnaliitmise projekti panustab Briti nõukogu Eesti esindus, kellega koostöös kutsutakse koristusele siinsed vähemusrahvused, et neid meie ühiskonda paremini ja rohkem integreerida. Oma õla on alla pannu konireostuse piiramisele ka Jazz Pesulad, kes on suvi läbi juhtinud Eesti autojuhtide tähelepanu suitsukoni probleemile. Aastas jõuab Eestimaa loodusesse miljoneid suitsukonisid ning üks väike plasti ja toksiine sisaldav suitsukoni mürgitab kuni 1000 liitrit vett või kuni kuupmeetri mulda. Suitsukonid on peamine prügiliik, mis kahjustab nii Läänemere seisukorda kui siseveekogusid.

Noorema põlvkonna kaasamiseks loositakse sel aastal osalenud koolide ja lasteaedade vahel välja hulganisti erinevaid keskkonnahariduslikke auhindu alustades loodusmatkadest Eesti erinevais paigus kuni Loodusmuuseumi mereteemaliste õppeprogrammide ning põnevate kohtumisõhtuteni Eesti looduseinimestega. 

Maailmakoristusele registreerimine on avatud koristuspäeva kodulehel maailmakoristus.ee. Osalema on oodatud kõik - üksikkoristajad, ettevõtted ja töökollektiivid, koolid ja klassid, pered ja sõpruskonnad, külaseltsid ja huviringid ning teised. Kirja saab panna nii üksik- kui grupikoristuse, samuti saab ennast registreerida juba olemasolevale avalikule koristusele.

Maailmakoristuspäeva toimumist toetavad Keskkonnainvesteeringute Keskus, Briti Nõukogu, Neste Eesti, Jazz Pesulad, Põhja-Tallinna Valitsus, Tallinna Strateegiakeskus, Gratitude Services OÜ, Sky Media, Optimist Creative, Megameedia Grupp OÜ, Selver, Tallinna Sadam, Linnaekraanid ja Clearchannel.

Mullu võttis Maailmakoristuspäevast osa 50 000 eestimaalast, nende seas 46 000 koolinoort ja lasteaialast. Maailmas osales koristuspäeval enam kui 14,5 miljonit inimest. Aktsiooniga on igal aastal seotud umbes 190 riiki. Maailmakoristuspäeva ellukutsuja Let's Do It World on maailma suurima võrgustikuga keskkonnaorganisatsioone ja suurim kodanikuliikumine, mis on saanud alguse just siit Eestist. Viie aastaga jooksul on Maailmakoristuspäev kaasanud enam kui 71 miljonit inimest üle ilma. 


26.04.24

 

18.01.24
  Vallavalitsuse kassa asub vallamajas Keldrikaela tee 2, Mammastes ja on avatud
K 9-13 ja N 12-15
Põlva Haldusteenistus
tel 5560 1587
rein.kamber@polva.ee

Heakorra- ja haljastustööd,
teede hooldus, tänavavalgustus,
hulkuvad koerad ja kassid.
18.01.24

 

 

"Põlva - Eesti lõõtsapealinn" logo

Põlvamaa Rohelisem elu logo