Käesoleva aasta suvel alandatakse paisjärve veetaset, et Transpordiametil oleks võimalik valmis ehitada uus sild. Plaanide kohaselt pidi veetaseme alandamine algama maikuus, aga tänaseks on keskkonnaameti taotlusel järve veetaseme alandamise tähtaega edasi lükatud ning töödega alustatakse mai asemel juunis.

Plaan järve veetaset alandada on tekitanud elavat arutelu järve tuleviku osas. Inimestele on oluline, et paisjärvel asuv saar säilitatakse, aga on kuulda olnud ka arvamust, et paisjärv peab jääma tühjaks kuni on setetest puhastatud. Kindel on see, et saare püsimajäämist ei ohusta miski, ükski tehtud uuring ega tänane lähteülesanne saare likvideerimist ette ei näe.

Järve puhastamise protsessiga on lood keerulisemad, sest ühe paisjärve puhastamine on juba uuringute ja eeltööde mahult aastaid kestev protsess. Annan siinkohal ülevaate, kui kaugel nende töödega täna ollakse.

Põlva vallavalitsus alustas vastavate toimingutega juba 2018. aasta lõpul, mil tellis uuringu ja tervendamiskava „Põlva järve veekeskkonnale avalduva koormuse uurimine ja Põlva järve tervendamiskava koostamine"

Töö koostajaks oli AS Kobras, kes omakorda kaasas mitmed Eesti Maaülikooli eksperdid. Töö koostamine ja uuringud võtsid ligi kaks aastat aega. Mahukas, rohkem kui 100 leheküljeline töö valmis 2020. aasta jaanuaris ja on kõigile tutvumiseks leitav Põlva valla kodulehelt.

Uuringust selgub, et pikaajalisema tulemuse saavutamiseks oleks mõistlik kogu järve sette eemaldamine, mille puhul saavutatakse järve keskmiseks sügavuseks ligi 3,5 meetrit. Eemaldatava sette kogus on ca 310 000 m3 ning selle eemaldamisel suureneks veemaht 1,41 korda. Kuna uuringute tulemusel on teada mahud, saame arvutada ka ligikaudset maksumust.

Kui võtta aluseks tänased hinnad, siis sette väljakaeve ja vedu kuni 5 km raadiuses maksab 6 eurot m3. Arvatava sette koguse - 310 000 m3 - puhul teeb see maksumuseks 1,86 miljonit eurot. Siia võivad lisanduda veel settetiikide rajamise maksumus ning muud vajalikud tööd.

Et üldse rääkida reaalsetest järve puhastustöödest, tuleb koostada Põlva järve tervendustööde ehitusprojekt ja viia läbi keskkonnamõjude hindamine. Need tegevused on ka vallavalitsuse poolt algatatud. Selles protsessis selgub ka settetiikide rajamise vajadus. Eelnevalt on võimalik teha ainult nö pisemaid töid (kuni 500m3 ulatuses). Käesoleva aasta eelarves on järve tervendamise ja puhastamisega seotud tegevustele ette nähtud 200 000 eurot. Vastav riigihange on vallavalitsuse poolt läbi viidud ning leping rahalises mahus 32 266 eurot tervendustööde ehitusprojektiks ja keskonnamõjude hindamiseks sõlmitud. Kuna keskkonnamõjude hindamise läbiviimine käib vastavalt seaduses ette nähtud ajaraamistikule ja on pikk protsess, siis lõplik töö valmimine on suure tõenäosusega alles 2022. aasta keskel.

Keskkonnamõjude hindamine näeb ette mitmes etapis projekti avalikule väljapanekule suunamist ning avaliku arutelu läbiviimist, kus on võimalik asjast huvitatud isikutel kaasa rääkida. Kui keskonnamõjude hindamine on läbi viidud ja tervendustööde ehitusprojekt koostatud saab otsida ka võimalike toetusmeetmeid ja rahastusallikaid.

Sellest tulenevalt on kõlanud mitmeid kordi küsimus, et kas järv jääb siis aastateks tühjalt seisma?

Kuna keskkonnamõju hindamise tulemused ja tervendustööde ehitusprojekt valmib alles 2022. aasta keskel, mille järel on vaja leida piisavad rahalised vahendid ning seejärel korraldada vastavad riigihanked, siis ei ole järve seisukohalt mõistlik seda aastateks tühjana seisma jätta. Vastasel juhul hakkab seal arenema järvele mitteomane taimestik, mida aga ei juhtu, kui järv on veega täidetud. Pikema perspektiivi mõttes vajab järv küll setetest puhastamist, kuid see tegevus saab aset leida kõige varasemalt aastatel 2023-2024 ning seetõttu ei pea järv aastaid kasutult tühjana seisma, sellest ei oleks kasu ei järvele ega ka Põlva elanikele.

Eeltoodust tulenevalt saab öelda, et seekord aastateks "musta auku" järve asemel Põlvasse ei jää. Järv paisutatakse pärast silla ja veelauapargi ehitust uuesti üles ning setete eemaldamiseks alandatakse veetaset uuesti siis, kui tervendustööde ehitusprojekt on koostatud, keskonnamõjude hindamine läbi viidud ning vajalikud rahalised vahendid leitud. Käesoleval aastal saame eelarves olevast järve puhastamiseks mõeldud rahast väiksemate töödena käsitleda ranna-ala puhastamist ja korrastamist.

 

Martti Rõigas

abivallavanem