Eestis tekib igal aastal ca 200 000 tonni pakendijäätmeid. Pakendite kasutamine on paratamatu, kuid selleks, et me loodusele oma tarbimisega liiga ei teeks, saame ise palju ära teha. Üks neist otsustest on eriti oluline – kuhu paned sina oma pakendid.

18.–26. novembrini tähistatakse üleeuroopalist jäätmetekke vähendamise nädalat, mille fookuses on tänavu pakendid. See on hea aeg, et mõelda ka ise läbi oma pakendikasutus ning liigiti kogumise harjumus.

Ehkki enamus kaupa tuleb poest pakendis ning seda me vältida ei saa, on siiski võimalik anda oma panus, et maailma vähem prügi tekiks. Näiteks saab tanklas ja kohvikus osta juua-süüa kaasa oma topsi või karpi. Ka osa kauplusi pakub võimalust kaalutavat toitu oma anumasse osta. Pakendijäätmete tekke vähendamisel pole ükski pingutus tühine, sest iga kasutamata jäänud tops või karp aitab säästa loodusressursse, millest need valmistatud on.

Igal aastal tekib ühe inimese kohta Eestis keskmiselt 160 kg pakendijäätmeid. Piltlikult öeldes katab niimoodi pakendeid täis prügikottidega ära kahe korvpalliväljaku suuruse pindala. On kurb tõsiasi, et kolmandik sellest ei jõua isegi pakendikonteinerisse, vaid hoopis segaolmejäätmete hulka ja sealt edasi põletusahju või prügimäele.

Pakendikonteinerisse liigiti kogutud jäätmed aga suunatakse ringlusse. Eestis tehakse plastijäätmetest graanuleid, millest saab omakorda toota näiteks lambilüliteid, pistikuid, aga ka klaasvilla ja fliisi. Materjali ringluses hoidmine aitab meil vähendada loodusressursside raiskamist, sest plasti tootmiseks – kui seda ei tehta teise ringi materjalist – kulub palju naftat ja maagaasi.

Kui prügi jääb liigitamata ning inimene paneb kõik kokku segaolmejäätmetesse, siis sealt ringlusse võetavat materjali üldjuhul kätte enam ei saa. Nii laseme raisku väärtuslikku ressurssi, millest toota uusi asju. Seega on kõige olulisem, et kõik pakendid jõuaksid alati pakendikonteinerisse. Nii ei tekita me juurde uusi prügimägesid ning hoiame oma loodusressursse.

Lähiaastate muutused

Pakendijäätmete kogumisel ja käitlemisel on mitmeid kitsaskohti ning seda pika ahela igas etapis. Paari aasta tagune jäätmevaldkonna uuring näitas, et jäätmeid ei koguta liigiti, kuna kodus või prügimajas pole selleks piisavalt ruumi ning pakendite kogumiskonteinerid asuvad kodust liiga kaugel. Jäätmetekke kogused aga suurenevad ajas, mistõttu peame prügiprobleemi lahendamiseks tegema riigis olulisi muutusi. Oleme kliimaministeeriumis välja pakkunud, kuidas üheskoos olukorda juba lähiaastatel parandada.

Alustada tuleb algusest ja viia jäätmete sortimiseks vajalikud konteinerid kodudele võimalikult lähedale. Lisaks biojäätmetele saab tulevikus ka pakendijäätmeid ära anda juba koduukselt.

Samuti suurendame materjalide ringlust. Plaanime oluliselt tõsta jäätmete prügilasse ladestamise tasu ning muuta kallimaks ka jäätmete põletamise, et ringlussevõtt oleks soodsam. Sellega tõusevad jäätmearved neil, kes vaatamata mugavatele tingimustele siiski sortida ei soovi ja annavad endiselt ära üksnes segaolmejäätmeid. Nii saab süsteem õiglasemaks, sest loome rahalise eelise neile, kes kodus sorteerivad. Samuti peavad meie turul olevad pakendid muutuma oluliselt keskkonnasõbralikumaks.

Anna ka sina oma panus keskkonna heaks – võimalusel püüa osta pakendivabalt oma topsi või karbiga. Kui see aga võimalik ei ole, siis veendu, et ühekordne pakend leiaks alati tee tema koju ehk pakendikonteinerisse. Loe lisaks: kliimaministeerium.ee/pakendid ja https://kliimaministeerium.ee/ewwr.