Kirjutasin Äripäeva arvamuskonkursile Edukas Eesti loo, kuidas idufirmad ja vallad saaks koostööle panna. Lugu täies pikkuses on loetav Põlva Vallavalitsuse Facebooki lehel ja ka siit artikli lõpust leiate vastava lingi. Kokkuvõttena on idee selles, et mil moel tuua Eestis tegutsevad idufirmad oma innovaatilisi arendusi katsetama ja rakendama Eesti valdades ja linnades, seega mitte tormates kohe Eestist välja muud maailma paremaks tegema. Teisalt mis motiveeriks valdasid tegelema innovatsiooniga ja rakendama uusi lahendusi. Lahenduseks pakkusin riigipoolse ühekordse toe, näiteks 100 000 eurot omavalitsuse kohta, mida saaks vald kasutada ainult (idu)firmade poolt pakutava uue lahenduse rakendamiseks. Seega saaks pakkuda lahendusi ainult valda huvitavatel teemadel: haridus, sotsiaal, teed-tänavad, sport, kultuur jt.

Pärast artikli avaldamist sain mitmeid reaktsioone, kus ühel või teisel moel toetati idee rakendamist ja pakuti koostöövariante, samas tõdeti, et tõesti süsteemset koostööd idufirmade ja kohalike omavalitsuste vahel ei ole ning tegemist on olnud pigem vastanditega.

Aga kui Põlva oleks vedur?

Teemat huvilistega edasi arendades koorus aga välja uus mõte: teeme Põlva vallast koha, kuhu kutsuda Eesti idufirmad oma vallaelanikele vajalikke uusi lahendusi katsetama ja rakendama. Muidugi on see praegu ainult loosung ja vajab kriitilise massi kaasamõtlejate pühendumist, aga meil on see šanss, sest ükski omavalitsus Eestis pole ses osas selgelt juhtohje haaranud. Targa linna lahendustest räägivad Tartu ja Tallinn, aga suures linnas midagi nähtavat mõjusat teha on keerulisem ja aeganõudvam kui väikelinn Põlvas koos ümbritseva vallaga. Parima näitena on mulle silma jäänud Viimsi ja küsimus ei ole seal üldse jõukuses, vaid valla oskuses katsetada uusi tehnoloogiaid meelitades sinna innovatiivseid firmasid. Samas näiteks Põlva Gümnaasiumi rajamine esimese liginullenergia koolimajana Eestis oli tegelikult asjaosalistele tol hetkel ülisuur väljakutse, täna tundub toonane tegu iseenesestmõistetav normaalsus. Samas selliste pilootprojektidega on võimalik Põlva-sugused kohad elamiseks ihaldusväärsemaks teha kui misiganes teine koht.

Kui Starship aastaid tagasi katsetas esimesi iseliikuvaid pakiroboteid, siis proovisin neid Põlvasse katsetama meelitada, aga oli juba hilja, väikelinnaks oli välja valitud väike tark linn Uus-Meremaal. Äsja oli Päevalehes lugu firmast Caremate, tegeleb lähedastele hooldusteenuse pakkumisega, taas oleks võinud meie juures piloteerida. Taltechi kaasabil loodud Iseauto isejuhtivad bussid võiksid testsõite teha Põlvas, mitte Kreekas nagu praegu. Neid näiteid on Eestis palju ja järjest rohkem tekib juurde, süsteemse tööga on võimalik aja jooksul osa neist siia tuua, aga selleks peab Põlval vastav kuvand olema.

Seega me võiks mõelda, kas Põlva vald võiks võtta suuna olla avatud, kiire, kaasamõtlev partner Eesti idufirmadele piloteerimiseks, kelle rakendused sobiksid valla teenuseid paremaks ja innovatiivsemaks tegema. Kui mõte tundub jumekas, siis võiksid kirjutada mulle kuldar.leis@arenduskeskused.ee ja arutaks, kas ja mismoodi teemaga edasi minna. Rohelisem Põlvamaa on olemus, mis läheb innovatiivsusega ülihästi kokku, me peame ise julged olema rääkimaks tulevikust, mitte soiguma vanas.

Kuldar Leis
vallavolikogu liige

Foto  Andras Kralla, Äripäev

Idud ja vallad koostööle, artikkel ajalehest Äripäev