Kanalisatsioonisüsteemide ehitus
Reoveepuhasti rajamine
Isikliku majapidamise reoveepuhasti (omapuhasti) on reovee nõuetekohaseks käitlemiseks rajatud tehniliste seadmete ja ehitiste kogum reovee puhastamiseks ja keskkonda juhtimiseks. Rajatakse isikliku majapidamise tarbeks.
Reoveepuhasti valimine
Reoveepuhasti valikul tuleb arvestada veereostuskoormusega (ie) ja põhjavee kaitstusega. Põhjaveekaitstuse kaarti näeb siit: https://envir.ee/pohjavee-kaardid-ja-aruanded. Reoveekäitlussüsteem koos sellega kaasnevate kitsendustega (kujaga) tuleb mahutada kinnistule. Kui reoveesüsteemi kitsendus ulatub naaberkinnistule (nt imbsüsteemi 50 m kuja seab naaberüksusele puur- või salvkaevu rajamisel kitsenduse), siis tuleb asendiskeem kooskõlastada kirjalikult naaberkinnistu omaniku poolt.
Omapuhastiks oleva imbsüsteemi kuja (50 m) ei tohi kattuda ühegi ümbruskonnas paikneva puurkaevu või salvkaevu hooldusalaga (10 m) või sanitaarkaitsealaga. Arvesse võtta kõik naabruskonnas asuvad kaevud. Kaugus puur-/salvkaevust peab olema 60 m, sõltumata sellest, kas need on keskkonnaregistrisse kantud või mitte. Soovitav on omapuhasti kavandamisel konsulteerida pädeva projekteerijaga, kelle ülesandeks on leida tehniline lahendus, mis sobib konkreetse majapidamise reoveetekke eripäradega ning sobitub ka looduslike oludega.
Reoveekäitlussüsteemide tehnoloogilised skeemid
Nõuded reoveepuhastile
Kõige olulisemad nõuded, mis reguleerivad reoveepuhastamise rajamist, on kirjas:
- veeseadus;
- ehitusseadustik;
- Keskkonnaministri määrus 31.07.2019 nr 31 Kanalisatsiooniehitiste planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitiste täpsustatud kuja ulatus;
- keskkonnaministri määrus 08.11.1019 nr 61 Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainete piirväärtused.
Dokumentide esitamine
Isikliku majapidamise reoveepuhasti
Isikliku majapidamise reoveepuhasti rajamiseks tuleb esitada läbi ehitisregistri www.ehr.ee ehitusteatis, mille juurde lisatakse informatsioon:
- põhjavee kaitstuse kohta;
- põhjavee liikumissuuna ja maapinna absoluutkõrguste kohta;
- põhjavee aastaringse kõrgustaseme ning pinnavee esinemise osas kinnistul;
- maapinnale lähimate aluspõhja kivimite paiknemissügavuse kohta;
- reoveekäitlussüsteemi kirjeldus, näiteks toote infoleht;
- tarbitava vee koguse ja vee tarbimise hooajalisuse kohta;
- asukohaskeem koos kujadega omapuhasti asukoha kohta (sh asukoht puur- ja salvkaevude suhtes).
Isikliku majapidamise reoveepuhasti kasutusele võtmiseks esitatakse kasutusteatis elektrooniliselt ehitisregistri www.ehr.ee kaudu.
Reoveepuhasti jõudlusega kuni 50 inimekvivalenti (ehitusseadustiku Lisa 1 ja Lisa 2)
rajamiseks tuleb esitada läbi ehitisregistri www.ehr.ee ehitusteatis ja ehitusprojekt. Reoveepuhasti kasutusele võtmiseks esitatakse kasutusloa taotlus elektrooniliselt ehitisregistri www.ehr.ee kaudu ning tasutakse riigilõiv 30 eurot taotluse läbivaatamise eest vastavalt riigilõivuseaduse § 3314.
Reoveepuhasti jõudlusega alates 50 inimekvivalendist (ehitusseadustiku Lisa 1 ja Lisa 2)
rajamiseks tuleb esitada läbi ehitisregistri www.ehr.ee ehitusloa taotlus .
Reoveepuhasti kasutusele võtmiseks esitatakse kasutusloa taotlus elektrooniliselt ehitisregistri www.ehr.ee kaudu ning tasutakse riigilõiv 30 eurot taotluse läbivaatamise eest vastavalt riigilõivuseaduse § 3314.
Veeluba
Kui heitvett juhitakse suublasse (sh kraavi), on vajalik Keskkonnaametist taotleda vee erikasutusluba. Erand, mil vee erikasutusluba ei ole vaja taotleda, on isiklikus majapidamises tekkiva ning kuni ühe kuupmeetri heitvee veekogusse juhtimiseks ööpäevas või kuni viie kuupmeetri heitvee pinnasesse juhtimiseks ööpäevas. Tegevus peab vastama veeseaduse § 128 lõike 7 alusel kehtestatud heitvee suublasse juhtimise nõuetele.
Muudel juhtudel peab enne omapuhasti kasutamist olemas olema veeluba.
Veeloa taotlemise kohta saab informatsiooni Keskkonnameti kodulehelt https://keskkonnaamet.ee/.
Reovee kogumismahuti rajamine
Nõuded reovee kogumismahutile
Reovee kogumismahuti on lekkekindel äravooluta rajatis kanalisatsioonivee ajutiseks hoidmiseks. Reovee kogumisaladel paiknevad majapidamised on kohustatud liituma ühiskanalisatsiooniga. Juhul kui reoveekogumisalasse jääval kinnistul ei ole võimalust ühiskanalisatsiooniga liituda või selle rajamine toob kaasa põhjendamatult suuri kulutusi, võib kinnistul kasutada reovee kogumiseks lekkekindlaid kogumismahuteid.
Kõigile maaüksustele ei ole omapuhasti rajamine võimalik või otstarbekas. Põhilised vastuargumendid on krundi ebapiisav suurus, põhjavee kaitstuse tase ja suur hooajaline reovee vooluhulga kõikumine, näiteks hooajaliselt või perioodiliselt kasutatavad suvilad/aiamajad/elamud. Sellisel juhul on mõistlik paigaldada kogumismahuti.
Kogumismahuti ei tohi paikneda puurkaevu sanitaarkaitsealas (10-200 m) ning puur- ja salvkaevu hooldusalas (10 m kaevust).
Kogumismahuti peab hoonest jääma vähemalt 5 m kaugusele.
Kõige olulisemad nõuded, mis reguleerivad reoveepuhastamise rajamist on kirjas:
- veeseadus;
- ehitusseadustik;
- Keskkonnaministri määrus 31.07.2019 nr 31 Kanalisatsiooniehitiste planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitiste täpsustatud kuja ulatus;
- Põlva Vallavalitsuse 22.04.2020 määrus nr 6 "Põlva valla reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri"
Kogumismahuti tehnoloogiline skeem
Paigaldamine
Kogumismahuti paigaldamisel iseseisva ehitisena või olemasoleva reovee kogumismahuti väljavahetamisel/asendamisel tuleb elektrooniliselt ehitisregistri www.ehr.ee kaudu esitada ehitusteatis ja asendiplaan informatsiooniga mahuti kuja ning mõõtmete kohta.
Ehitusteatis tuleb esitada vähemalt kümme päeva enne rajatise paigaldamise alustamist.
Uue hoone ehitamisel tuleb lahendada reovee kohtkäitlus koos hoone ehitusprojektiga.
Kogumismahuti kasutusele võtmine
Ehitusteatise alusel paigaldatud reovee kogumismahuti kohta tuleb elektrooniliselt ehitisregistri www.ehr.ee kaudu esitada kasutusteatis.