Kriis ei hüüa tulles! Seepärast on mõistlik kriisiolukordadeks täie tõsidusega valmistuda. Hädaolukorras sõltub abi saabumiseni abivajaja ja tema lähedaste elu, tervis ja heaolu suurel määral abivajajast endast. Kui aga olla korralikult valmistanud, on võimalik tõenäoliselt saada kõrvalise toeta hakkama.

Riik ja omavalitsus annavad endast kõik, et kriise ära hoida või neid kiirelt lahendada, kuid ka kõige turvalisemates paikades juhtub õnnetusi, mille tagajärjed võivad tavaelu segi paisata.

Pole võimatu, et pead elutähtsate teenusteta päevi või nädalaid vastu pidama. Häiritud võivad olla elektri-, gaasi- ja veevarustus ning sideteenused. Raskendatud võib olla toidu, ravimite ja esmatarbevahendite hankimine. 

Mida suurem on kriis, seda kauem jõuab kohaliku omavalitsuse või riigi abi sinuni. Ole valmis vähemalt seitse päeva iseseisvalt hakkama saama.

On väga oluline, et iga inimene, pere ja kogukond teeks kriisiks ettevalmistusi ja mõtleks läbi, kuidas ekstreemses olukorras enda ja oma lähedaste elu, tervist ning vara kaitsta. Parimad lahendused selleks sünnivad koos sõprade, naabrite ja kogukonnaliikmetega!

 

Pere- ja kogukonna valmistumine kriisiolukorraks

Erinevateks kriisiolukordadeks tuleb valmistuda igal inimesel, igal perekonnal, majapidamisel ja korteriühistul. Vastutus kriisivaru tekitamise, varjumise läbimõtlemise, enda ja oma lähedaste elu hoidmise eest lasub eelkõige meil kõigil endil, mitte ainult ametkondadel või omavalitsusel.

Igaüks saab hoolitseda selle eest, et kodus oleksid vajalikud varud, et saada ilma vee või elektrita hakkama vähemalt nädal aega – näiteks vesi, toit ja vajalikud ravimid. Perega tuleks läbi arutada plaan, millised on teie tegevused erinevate kriisiolukordade puhul ning kuidas hoida omavahel ühendust, kui side peaks katkema.

Kriisivaru ei ole midagi eraldiseisvat, vaid see võib olla igapäevaselt kasutatav. Varudest peaks kodus olemas olema joogivesi, toit, ravimid, hügieenitarbed, valgusallikad, patareide või dünamoga raadio, sularaha varu, küttematerjal ning toit lemmikloomale. Lisaks peaks olema autos kütust vähemalt pool paaki.

Kriisivarude kohta saad täiendavalt juurde lugeda : www.olevalmis.ee/juhis/kodused-varud-ja-abivahendid

Pere kriisiplaanis mõelge läbi ja veendu, et iga pereliige teab:

• millal ja kuidas abi kutsuda?
• kus asuvad olulisimad vahendid, mida kriisiolukorras võib vaja minna?
• kuidas vajadusel vett või gaasi kinni keerata ja elektrit välja lülitada?
• kuhu saate ohu korral ajutiselt minna (maale, suvilasse, naabrite, sõprade või sugulaste juurde)?
• missugustes olukordades on vajalik kindlasti kodust lahkuda ehk evakueeruda?
• missugustes olukordades on ohutum jääda koju?
• mida kodust lahkudes kaasa võtta?
• kuidas koduloomade eest kriisiolukorras hoolitseda?

Lae oma mobiilsesse seadmesse alla Naiskodukaitse poolt väljatöötatud käitumisjuhiste äpp „Ole valmis!". Rakenduse saab tasuta alla laadida ning see on kasutatav ka ilma internetiühenduseta.

 

Kuidas koos kortermajas kriisideks valmistuda

• Tutvu naabritega ja vahetage telefoninumbreid.
• Tee endale selgeks, kes on kogukonna võtmeisikud (külavanem, korteriühistu esimees, jne).
• Selgitage koos kogukonna võtmeisikutega välja piirkonna ohud ja eluliselt tähtsate teenuste katkemise mõjud ning mõelge läbi, kuidas nendeks ühiselt paremini valmis olla (näiteks elektrigeneraatori, veepumba, tulekustutusvahendite ja muude abivahendite ühine soetamine vmt).
• Tehke koos selgeks, kes kogukonna liikmetest vajavad kriisiolukordades kõrvalist abi.
• Leppige kokku kogukonna liikmete ohust teavitamise korraldus ja omavaheline infovahetus kriisiolukorras ning mõelge läbi, kuidas te saate üksteist aidata (sh neid, kes vajavad kõrvalist abi – üksi elavad vanurid, puuetega inimesed jne).
• Pikemaajaliste vee- ja kanalisatsioonikatkestuste puhuks saab vajadusel tellida välikäimlaid ja veemahuteid.

 

KUIDAS VALMISTUDA ELEKTRIKATKESTUSEKS

Mõtle läbi, millised on elektrikatkestuste mõjud sinu kodus ning kuidas neid leevendada. Näiteks missuguste seadmete töö sõltub elektrist: lambid, pliit, külmkapp, pesumasin, TV ja raadio, seadmete laadimine jne. Samuti võivad välisuste kiibid ja väravad toimida ainult elektriga. Enamasti sõltub elektrist ka kodune veevarustus ja kanalisatsiooni äravool. Pikema elektrikatkestuse ajal võivad kauplused, apteegid ja tanklad olla suletud. Veendu, et sul on kodus olemas kõik vajalik, et vähemalt nädal aega ise hakkama saada.

Veevaru ja kanalisatsioon

• Varu koju joogivett, kui sinu maja veevarustus sõltub elektrist või sa pole kindel, kuidas see täpselt töötab. Kui sõltud ühisveevärgist, uuri teenusepakkujalt või kohalikult omavalitsuselt, kas ja kuidas on sinu piirkonnas tagatud veega varustamine elektrikatkestuse korral. Joogivett varu 3 liitrit inimese kohta vähemalt üheks ööpäevaks. Mõtle läbi, kust joogivett vajadusel juurde saada. Endale lähima loodusliku veeallika leiad siit.
• Muust looduslikust veekogust võetud vett, sealhulgas lumevett, keeda suurel kuumusel 10 minutit või kasuta veepuhastusvahendeid (filtrid, tabletid).
• Jälgi kohaliku omavalitsuse teadaandeid elanike joogiveega varustamise kohta.
• Elektrikatkestuse korral ei tööta ka kanalisatsioon, mis võib kaasa tuua tõsised üleuputused, reostused ja haiguste leviku. Alternatiivina saab kasutada tualettpotti asetatud prügikotte või näiteks kuivkäimlaid.

Küte ja soojus

• Kui sinu kodu soojavarustus sõltub elektrist, mõtle läbi alternatiivsed võimalused. Kui sinu toasoe sõltub keskküttest, uuri teenuseosutajalt või kohalikult omavalitsuselt, kas ja kuidas on sinu piirkonnas tagatud selle toimimine ka elektrikatkestuse korral.
• Ahju, kamina või puupliidi olemasolul jälgi, et küttekolded oleks hooldatud ning küta mõistlikult.
• Kui sellised võimalused puuduvad, kasuta sooja hoidmiseks vaid ühte ruumi. Sulge uksed, aknad ja ventilatsiooniavad ning tihenda kohad, kust soojus võib toast väljuda.
• Alternatiivseid kütteseadmeid (nt gaasiradiaator või -soojendi) kasuta vastavalt kasutamisjuhistele ja tuleohutusreeglitele.
• Generaatori olemasolu korral kontrolli selle töötavust ja kütte piisavust.
• Kui sul hakkab kodus liiga külm, mine võimalusel lähedaste juurde või pöördu kohaliku omavalitsuse poole.

Kodused varud

• Hoia kodus toiduvaru, mida saad kasutada ka olukorras, kui sul pole kuumutamise võimalust. Abiks on ka grill, matkapliit või priimus, mille abil toitu valmistada. Sealjuures järgi kõiki tuleohutusnõudeid! 
• Toiduvaru võiks olla midagi sellist, mida sa ka igapäevaselt tarbid ning saad ringluses hoida. Ära unusta lemmiklooma!
• Osa toidust võiks olla lihtsasti valmistatav ja pika säilivusajaga. Sobivad ka kohe tarbitavad toidud (konservid, kuivikud, küpsised, pähklid, müslibatoonid jne).
• Pea meeles, et elavat tuld ei tohiks kunagi järelevalveta jätta ning põlemisel tekivad mürgised gaasid. Matkapliiti, priimust ja väligrilli kasuta ainult õues!
• Veendu, et kodus oleks patareidel töötav raadio ja taskulamp (vm alternatiivne valgusallikas). Patareide varu võiks samuti kodus olemas olla.
  Soovitused koduste varude soetamiseks.

Side ja sularaha

• Kui elektrikatkestus kestab pikka aega, võivad töötamast lakata ka sularahaautomaadid ja kauplused.
• Hoia rahakotis pisut sularaha, millega saad maksta ka siis kui kaardimaksed ei toimi.
• Igaühel võiks olla varuks sularaha, et maksta ühe nädala hädapäraste kulutuste eest. Ka hoiupõrsast võid leida vajaliku summa pisiostudeks.
• Hoia oma akupangad laetuna! Nende abil saad laadida telefoni või lampi, raadiot jne. Kasuta akupanka säästlikult ja vaid vältimatu vajaduse korral, nii pikendad nende tööaega. 
• Side- ja elektri puudumisel oled olukorra arengutega kursis patareitoitel või dünamoga raadio abil. Alternatiivina saad kasutada ka autoraadiot (hoia auto kütusepaak alati vähemalt pooltäis). Pea meeles, et riik jagab infot ERR kanalites ning Vikerraadios.

Soovitused ettevõtetele ja elutähtsate teenuste osutajatele elektrivõrgu sünkroniseerimise puhuks veebruaris 2025.