Hoonestusõigus seatakse maareformi seaduse § 6 lõikes 3 nimetatud hoone või rajatise omaniku kasuks, kes ei soovi või kellel ei ole õigust maad omandada. Üldjuhul kõik ehitiste omanikud, kes ei ole seni hoonete või rajatiste teenindamiseks vajalikku maad erastanud, peavad esitama hoonestusõiguse seadmise avalduse vallavalitsusele.

• Hoonestusõiguse seadmise avaldus peab sisaldama:
   1) andmeid ehitise omaniku kohta;
   2) ehitise nimetust, kasutamise otstarvet;
   3) katastritunnust, kui katastriüksus on moodustatud ja maakatastrisse kantud.
•  Avaldusele lisatakse ehitise omandiõigust tõendavad dokumendid.

Vallavalitsuse toimingud

• kontrollib ehitise vastavust maareformi seaduses sätestatud nõuetele;
• kontrollib ehitise omandiõigust ja kogub selle kohta vajalikud dokumendid;
• määrab vastavalt Vabariigi Valitsuse 30. juuni 1998. a määrusega nr 144 kinnitatud „Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korrale" kindlaks ehitise teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piirid;
• selgitab välja ehitise eeldatava püsimise aja;
• määrab maaüksusele koha-aadressi ja sihtotstarbe;
• teeb otsuse hoonestusõiguse seadmise võimalikkuse kohta;
• määrab maa maksustamishinna ühe kuu jooksul pärast maaüksuse maakatastrisse kandmist;
• edastab hoonestusõiguse seadmise toimiku Maa-ametile.

Maa-ameti toimingud

• kontrollib toimiku õiguspärasust, korraldab katastriüksuse moodustamise ja esitab avalduse maaüksuse maakatastrisse kandmiseks;
• selgitab välja, kas maad on võimalik ehitise omaniku soovi korral erastada või on tegemist maaga, mis on vajalik riigile tema ülesannete täitmiseks;
• määrab oma otsusega maa erastamise tingimused, sealhulgas erastamishinna ja järelmaksu tingimused, kui maa erastamine on võimalik;
• teavitab ehitise omanikku kahe kuu jooksul pärast maaüksuse maakatastrisse kandmist maa erastamise tingimustest ja teeb ettepaneku maa erastamiseks ning maa müügi- ja asjaõiguslepingu sõlmimiseks.

Taotlusvorm

Hoonestusõiguse seadmise avaldus RTF (52 kB) / PDF (81 kB)