Mitut kinnisasja võib ühendada üheks või ühte kinnisasja jagada mitmeks ainult omaniku soovil. Maa-ameti poolt on koostatud maaomanikele ülevaatlik juhend katastriüksusega seotud toimingute kohta. Juhend ehk „Maaomaniku meelespea" tutvustab toiminguid alates katastriüksuse moodustamisest, jagamisest kuni piirivaidluste lahendamiseni.

 

Maade mõõtmine

Maade jagamisel, ühendamisel ja kinnisasjade piiride muutmisel on vajalik tellida katastriüksuse moodustamise tööd maakorraldustööde tegevuslitsentsi omavalt maamõõtjalt, kes mõõdistab katastriüksuse ja moodustab katastrimõõdistamise toimikud.

Maamõõtja saab valida maakorraldustööde litsentsiomanike nimekirja failist, mille saab alla laadida Maa-ameti kodulehelt (XLS, 102 kB).

 

Katastriüksuse sihtotstarbe muutmine

Katastriüksuse sihtotstarvet saab üldjuhul muuta detailplaneeringu või projekti alusel

• Katastriüksuse sihtotstarbe muutmiseks esitab maaomanik kohalikule omavalitsusele avalduse.
• Kohalik omavalitsus selgitab välja õigusaktidest tulenevad piirangud ja muud asjaolud.
• Katastriüksuse sihtotstarbe määramise ja muutmise otsustab maa asukohajärgne kohalik omavalitsus oma üksikaktiga.
• Kohalik omavalitsus esitab sihtotstarbe määramist käsitleva akti koos vastavasisulise avaldusega katastripidajale (Maa-ametile), kes kandeavalduse rahuldamise korral teeb vastavad kanded maakatastrisse.
• Katastripidaja teavitab katastriüksuse sihtotstarbe muutumisest kandeavalduse esitajat ja kinnistusraamatu pidajat.

 

Katastriüksuse aadressi muutmine

Aadresside muutmist ja määramist rakendatakse põhiliselt katastriüksuste jagamisel ja liitmisel ning vajadusest aadressandmeid korrastada.

• Katastriüksuse aadressi muutmiseks ja teiste aadressiga seotud küsimustega tuleb pöörduda katastriüksuse asukohajärgsesse kohalikku omavalitsusse.
• Kohalik omavalitsus määrab korraldusega katastriüksuse aadressi ja seejärel sisestab aadressiandmed aadressiandmete süsteemi infosüsteemi (ADS) menetlusrakendusse.
• Pärast aadressi kinnitamist ADS menetlusrakenduses registreeritakse aadress maakatastris ja seejärel kinnistusraamatus.

 

Katastriüksuste liitmiseks ehk uue katastriüksuse moodustamiseks:

• maaomanik pöördub katastriüksuse asukohajärgsesse kohalikku omavalitsusse, et selgitada katastriüksuste liitmise võimalusi ehk kas on vaja koostada planeering või ilmnevad muud kitsendavad asjaolud (krundi suuruse piirang jne);
• maaomanik pöördub vajadusel kooskõlastuse saamiseks vastava ameti poole (Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet, Põllumajandusamet, Muinsuskaitseamet jt);
• maaomanik pöördub maakorraldustööde tegevuslitsentsi omava maamõõtja poole, kes teostab katastrimõõdistamise ning koostab katastrimõõdistamise toimiku;
• kohalik omavalitsus määrab katastriüksustele sihtotstarbed ja aadressid;
• maamõõtja esitab liitmisel moodustatud katastriüksuse toimiku katastripidajale (Maa-ametile) koos teiste kande tegemiseks vajalike materjalidega;
• kui liidetavad katastriüksused on kantud kinnistusraamatu erinevatesse registriosadesse, on hüpoteegi olemasolul vaja maakorraldustoimingu tegemiseks hüpoteegipidaja nõusolekut;
• katastripidaja teeb ühe kuu jooksul otsuse katastriüksuse registreerimise või sellest keeldumise kohta;
• pärast katastriüksuse registreerimist esitab katastripidaja avalduse kinnistusraamatu pidajale.

 

Katastriüksuse jagamiseks:

• maaomanik pöördub katastriüksuse asukohajärgsesse kohalikku omavalitsusse, et selgitada, katastriüksuse jagamise võimalusi ehk kas on vaja koostada detailplaneering või ilmnevad muud kitsendavad asjaolud (krundi suuruse piirang jne); Kohalik omavalitus võib vajadusel teha ettepaneku eraldi katastriüksuse moodustamiseks avalikule teele.
• maaomanik pöördub vajadusel kooskõlastuse saamiseks vastava ameti poole (Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet, Põllumajandusamet, Muinsuskaitseamet jt);
• maaomanik pöördub maakorraldustööde tegevuslitsentsi omava maamõõtja poole, kes koostab asendiplaani ja edastab selle koos omanike avaldusega vallavalitsusele, teostab katastrimõõdistamise ning koostab katastrimõõdistamise toimikud;
• kohalik omavalitsus määrab katastriüksustele sihtotstarbed ja aadressid;
• pärast katastrimõõdistamist esitab maamõõtja toimikud katastripidajale (Maa-ametile) koos teiste kande tegemiseks vajalike materjalidega;
• katastripidaja teeb otsuse katastriüksuse registreerimise või sellest keeldumise kohta ühe kuu jooksul arvates taotluse esitamisest;
• pärast katastriüksuse registreerimist esitab katastripidaja andmed kinnistusraamatusse;
• pärast kinnistusraamatus tehtud kandeid on jagamise tulemusena moodustatud uued katastriüksused ametlikult registreeritud.

 

Taotluse vorm

Avaldus katastriüksuse jagamiseks/liitmiseks RTF (47 kB) / PDF (146 kB)