Lapse sünd registreeritakse Eestis kui:

1. laps on sündinud Eestis;
2. lapse vanema elukoht on Eestis;
3. lapse vanemad on Eesti kodanikud.

Kui lapse sünd on registreeritud välismaal, Eestis sündi ei registreerita, kuid välisriigi sünnidokument tuleb rahvastikuregistrisse kandmiseks esitada maakonnakeskuse kohalikule omavalitsusele.

Sünni registreerimise avalduse võib esitada ükskõik millisele valla- või linnavalitsusele.

Avalduse esitab lapse seaduslik esindaja (esindajad) ühe kuu jooksul lapse sündimise päevast arvates isiklikult kohale tulles.

Avaldus koostatakse tavapäraselt perekonnaseisuasutuses avaldaja(te) ütluste põhjal. Vajalik avaldaja isikut tõendav dokument ja tervishoiuteenuse osutaja tõend lapse sünni kohta (juhul kui tervishoiuteenuse osutaja pole tõendit edastanud elektroonselt rahvastikuregistrisse).

Lapse emaks on naine, kes on lapse sünnitanud.

Lapse isaks on mees, kes on lapse eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud mees:

1. kes on lapse emaga abielus;
2. kes on isaduse omaks võtnud või
3. kelle isadus on tuvastatud kohtus.

Kui lapse vanemad on omavahel abielus, siis:

1. võib sündi registreerida ka ainult üks vanem. Sel juhul peab kaasas olema teise vanema kirjalik avaldus lapsele antava nime osas;
2. saab sünni registreerimise avalduse esitada ka digitaalselt allkirjastatult riigiportaali kaudu. Avaldus vajab mõlema vanema poolt digitaalset allkirjastamist. Pärast sünnikande koostamist läheb avaldajale teade, et sünd on registreeritud ja sünnitõendi(d) saab kätte sünni registreerinud perekonnaseisuametnikult. Elektrooniline tõend saadetakse krüpteeritult vanemate e-postile. Teenus on kättesaadav eesti, inglise ja vene keeles.

Kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus või on üksikvanem, siis:

1. saab sündi registreerida perekonnaseisuasutuses kahekesi kohale tulles.
2. saab sünni registreerimise avalduse esitada e-teenusena,  digitaalselt allkirjastatult riigiportaali kaudu. Avaldus vajab mõlema vanema poolt digitaalset allkirjastamist. Pärast sünnikande koostamist saab avaldaja teade, et sünd on registreeritud ja sünnitõendi(d) saab kätte sünni registreerinud perekonnaseisuasutusest. Elektrooniline tõend saadetakse krüpteeritult vanemate e-postile. Teenus on kättesaadav eesti, inglise ja vene keeles.

Elektrooniline tõend väljastatakse ametniku poolt digitaalselt allkirjastatult, tõendil puudub asutuse pitser ja ametniku omakäeline allkiri.

Isaduse omaksvõtu avalduse võib esitada lapse sünni registreerimisel, pärast lapse sünni registreerimist või juhul, kui isaduse omaksvõtu avalduse esitamine võib osutuda pärast lapse sündi võimatuks või raskeks, ka naise raseduse ajal.

Kui isaduse omaksvõtt toimub sünni registreerimisel, siis täidetakse vastav osa sünni registreerimise avaldusel.

Kui isaduse omaksvõtt toimub peale sünni registreerimist, siis täidetakse isaduse omaksvõtu avaldus pärast sünni registreerimist.

Kui lapse isa ei ole lapse emaga abielus olev mees, peavad abikaasad esitama selle kohta lapse sünni registreerimisel põlvnemise välistamise avalduse (võib esitada notariaalselt kinnitatuna). Sellisel juhul ei kanta lapse isa andmeteks ema abikaasa andmeid ning on võimalik registreerida isaduse omaksvõtt lapse tegeliku isa poolt

Kui lapse põlvnemine ei ole perekonnaseaduse kohaselt tuvastatud, jäetakse vanema andmed rahvastikuregistrisse kandmata (st neid ei ole ka sünnitõendil).

Sünnikande tegemisel kantakse rahvastikuregistrisse andmed lapse hooldusõiguse kohta.

Abielus olevatel vanematel on ühine hooldusõigus. Abielus mitteolevad vanemad võivad sünni registreerimisel valida, kas neil on ühine hooldusõigus või jätavad hooldusõiguse ühele neist.

Kui lapse vanem või eestkostja ei saa mõjuval põhjusel lapse sündi ühe kuu jooksul registreerida, peab ta teavitama sellest ükskõik, millist sünde registreerivat kohalikku omavalitsust. Sellisel juhul on võimalik sünni registreerimise tähtaega pikendada kuni kahe kuuni. Avalduse tähtaegse esitamata jätmise eest on võimalik võtta lapse seaduslik esindaja vastutusele väärteo eest (karistusseadustik § 282).

Lapse sünni registreerimise avalduse esitaja(te)le väljastatakse esmane sünnitõend(id) tasuta.

Korduva tõendi eest tuleb tasuda riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.

Sünd registreeritakse seitsme tööpäeva jooksul sünni registreerimise avalduse saamise päevast alates.

Sünni registreerimise eest riigilõivu tasuma ei pea.

Taotlusvormid

sünni registreerimise avaldus
põlvnemise välistamise avaldus
isaduse omaksvõtu avaldus pärast sünni registreerimist

Vajaminevad dokumendid:

1. avaldajate kehtivad isikut tõendavad dokumendid;
2. tervishoiuteenuse osutaja tõend lapse sünni kohta (juhul kui tervishoiuteenuse osutaja pole tõendit edastanud elektroonselt rahvastikuregistrisse).

Õigusaktid

perekonnaseadus 
perekonnaseisutoimingute seadus
nimeseadus
rahvastikuregistri seadus

Sünde registreerib Põlva Vallavalitsuses (Põlva linn Kesk tn 15, III korrus) perekonnaseisuametnik Lea Leivo, lea.leivo@polva.ee 5786 0070.

Vastuvõtuajad:
E 13–16.00;
T, K 9–12.00 ja 14–16.00;
N, R 9–12.00

Vastuvõtu välisel ajal palun kohaletuleku aeg eelnevalt kokku leppida.

Pressiteade: Sotsiaalkindlustusamet avas esimese proaktiivse avaliku teenuse

Perehüvitiste liigid

Põlva valla sünnitoetus