XXVIII laulu- ja XXI tantsupeo "Iseoma" tuli süttib 15. juuni päikesetõusul Tartus ja jõuab Põlvamaale 17. juunil. Tuletulemine kulgeb läbi kõigi Eesti maakondade ning jõuab Tallinnasse 2. juulil.

"Meie Põlvamaa – see on maa, kus inimene kasvab koos metsade, järvede ja lugudega. See on maa, kus iga küla, iga keskus on andnud Eestile oma hindamatu väärtuse – inimese, kes loob, hoiab ja viib edasi," ütles Nele Risttee.

Maakonna üle 200 kilomeetrine tuleteekond saab alguse ajalooliselt Postiteelt, vanalt Tartu–Võru maanteelt, esimene peatus tehakse Karilatsi Vabaõhumuuseumis, kus mängitakse laulumänge ja loetakse koos liisusalme. Vastse-Kuustes võetakse tuli vastu rahvatantsu, koorilaulu ja folklooriansambli tervitusega. Edasi liigub tuli kirjanik Friedebert Tuglase sünnikohta Ahjale, kust sai alguse ka Eesti folkloristi, tantsu-uurija ja tantsupedagoogi Kristjan Toropi elutee. Ahjal tervitavad tuld Sitikate mudilasrühm ja naisrühm.

Moostes tähistatakse tule saabumist rõõmsameelne etteastega Mooste Pilliklubilt. Mehikoormas jõuab tuli Lämmijärve äärde – piirkonda, kus on ajalooliselt tegutsenud mitu laulu- ja tantsupeol osalenud kollektiivi.

Räpinas tehakse peatus Laulupeosalus, mis rajati kohalike eestvedamisel 1969. aastal laulupeo sajandaks juubeliks. Jätkates traditsiooni istutatakse uus puu. Esinevad esinevad lõõtsamees Ants Järv, Räpina lasteaed Vikerkaar väikesed tantsulapsed, Räpina Noorte puhkpilliorkester.

Vilustes tervitavad tuld mudilaskoor ja rahvatantsurühm. Rosma kooli ja lasteaia õuel etendab mõnusa häppeningi Johannese kooli näitetrupp, enne kui jõutakse Eesti Maanteemuuseumisse – riiklik keskus, mis on oluline sihtpunkt nii kohalikele kui ka turistidele. Krootuses võtavad tule vastu naisrahvatantsurühm Krookus.

Tuleteekonna eelviimane peatus Põlvamaal tehakse Kanepi Seltsimajas. Tegemist on Eesti esimese rahvamajaga, mis sai alguse juba 1887. aastal. Lisaks kohaliku kultuuri järjepidevale hoidmisele on seltsimajas hoiul ka Kanepi Seltsi lipu koopia koos originaal-lipuotsaga, millega Kanepi meeskoor osales esimesel laulupeol 1869. Tuld tervitavad segakoor ja rahvatantsurühmad.

Põlvamaa tuleteekond kulmineerub Põlvas, lõõtsapealinnas. Huvilised on oodatud Põlva Kultuurikeskuse Taevaparki, kus esinevad rahvamuusikakollektiivid, koorid, tantsurühmad ning kohalike koolide ja kultuurikeskuse esindajad.

"Igal peatusel on oma nägu ja hääl – nagu meie inimestelgi. Meie maakond on väärikas, tugev nagu laulu esimene noot, mis hoiab kogu viisi koos. Meie Põlvamaa, põlvest põlve – päriselt ja omamoodi. See on meie ISEOMA," võttis Nele Risttee maakonna tuleteekonna kokku.

Laulupeo tule pidulik teekond Tartust Tallinnasse toimus esmakordselt 1969. aastal, mil esimesest laulupeost möödus 100 aastat. 1990. aastast alates on pidulik tuletulemine Tartust Tallinnasse saanud osaks üldlaulu- ja tantsupidude traditsioonist. Tuletulemist korraldab Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA koostöös kohalike omavalitsuste ning ESTO korraldustoimkonnaga 15. juunist kuni 2. juulini.

XXVIII laulu- ja XXI tantsupidu toimub 3.–6. juulini 2025 Tallinnas. Laulupeo kunstiline juht on Heli Jürgenson, tantsupeo pealavastaja on Helena-Mariana Reimann ning rahvamuusikapeo loominguline juht on Helin Pihlap. Laulu- ja tantsupeo korraldaja on Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus.