• Põlva ja Räpina vallad tellisid ühiselt üldplaneeringu koostamiseks uuringu mille ülesandeks oli täpsustada maakonnaplaneeringus määratud keskuste võrku ja asustust suunavaid tingimusi olukorras, kus mõlema valla elanike arv väheneb.

Uuring koostati Rahandusministeeriumi toetuse abil ning selle koostas Eesti Planeerijate Ühing. 

Põlva vallas on viie aastaga rahva arv langenud 6,6%, enam langeb elanike arv linnas (12%) ning peamine põhjus langusele linnas on siseränne – Põlva linnast kolitakse elama mujale, peamiselt Tartu, aga ka Tallinna, Soome ja Võrru. Näiteks eelmise kolme aasta jooksul kolis Põlva vallast Tartu linna 303 inimest, samal ajal Tartu linnast Põlva valda 138. Ülejäänud vallas on elanike peamiseks vähenemise põhjuseks suremus. Siserändest võidab peamiselt maaline piirkond, mitte linn. Uuringu koostamisse kaasati rahvastikuanalüütik Alis Tammur kes hindas rahvastikuprotsesse ja üldiste trendide mõju vallale.

Rahvastiku muutused tingisid vajaduse analüüsida kehtivates planeeringutes määratud tiheasustusalade ajakohasust ja jätkusuutlikkust, sest valdavalt on tiheasustusalad määratud eeldusel, et toimub pidev rahvastiku kasv.  Tiheasustusala mõiste on õiguslikult defineerimata, aga ometi kasutatakse seda väga paljudes õigusaktides. Uuringu koostamises osalesid ka advokaadibüroo Rask juristid ning nende analüüsi tulemusel selgus, et tiheasustusala või kompaktse hoonestusega ala mõistet kasutatakse 23-s õigusaktis, elanike tegelikku  asustustihedust või asustusüksuse liigi järgset määrangut veel lisaks 14-s. Juristid koostasid ka mõjuanalüüsi maa-alade tiheasustusalaks määramisele ning sellest selgus, et tiheasustusaladega kaasneb omavalitsusele halduskoormuse tõus, samuti mõjutab see omavalitsuse eelarvet.

Uuringu raames intervjueeriti mõlema valla ametnikke ja lisaks rahvastiku andmetele vaadeldi elamutele antud projekteerimistingimuste ja ehituslubade statistikat. Uuringu lõpparuandes antakse kriteeriumid tiheasustusalade määramiseks üldplaneeringutes ning tehakse ettepanekud Põlva ja Räpina valdades tiheasustusalade määramiseks.

Uuringu lõpparuanne. Uuringu raames koostatud skeemid: Põlva valla rahvastiku tihedus, Põlva valla tiheasustusalade kaart, Põlva linna ja ümbruse tiheasustusala, Ahja aleviku tiheasustusala, Mooste aleviku tiheasustusala, Vastse-Kuuste aleviku tiheasustusala, Peri küla tiheasustusala, Tilsi küla tiheasustsala. Kirjavahetus ametkondadega.

 

• Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel koostasid konsultatsiooniettevõtted Kajaja Acoustics OÜ ja Hendriskon & Ko Põlva linna ja lähialade mürakaardi.

Töö raames teostati vajalikud helirõhutasemete (mõisteid müra ja helirõhk kasutatakse aruandes sünonüümidena) ning koostati mürakaardid. Helirõhutasemete mõõtmiste ning mürakaardi alusel on välja toodud võimalikud probleemsed objektid ning situatsioonid, mille puhul on soovitatav müra vähendamise meetmete rakendamist kaaluda. Töö raames on antud ka üldised soovitused müra mõju vähendamiseks ning normtasemete tagamiseks.

Põlva linna ja lähialade mürakaardi seletuskiri, päevase liiklusmüra kaart, öise liiklusmüra kaart, päevase tööstusmüra kaart  ning öise tööstusmüra kaart.