Koostamisel olev Põlva valla üldplaneering, algatatud 2018, vastu võetud 2023

 

Algatamine

Põlva Vallavolikogu 13.09.2018 otsusega nr 1-3/47 algatati Põlva valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamine. Üldplaneeringu koostamise eesmärgiks on kogu omavalitsuse territooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määramine. Digitaalselt allkirjastatud otsus.

Tulemusliku ja asjakohase üldplaneeringu koostamiseks on olulised kohalike elanike, ettevõtete ning organisatsioonide ettepanekuid ja ideed. Ootame aktiivset osavõttu üldplaneeringu avalikel aruteludel ning kirjalike ettepanekute esitamist. Isikutel, kes soovivad valla üldplaneeringu menetlemise etappidest individuaalselt teada saada, palume saata saata sellekohane teade vallavalitsuse arhitektile aadressil tiia.zuppur@polva.ee.

Lisainfot üldplaneeringu koostamise kohta saab arhitekt-planeerija Tiia Zuppurilt telefonil 5347 1669 või e-posti aadressil tiia.zuppur@polva.ee

Põlva valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamiskavatsus

Üldplaneeringu lähteseisukohad annavad suuna ja alusteabe üldplaneeringu ülesannete lahendamiseks. Lähteseisukohad kirjeldavad üldplaneeringu koostamise vajadust, eesmärki ja ülesandeid, mida üldplaneeringuga kavatsetakse lahendada. Lähteseisukohtades on esitatud üldplaneeringu koostamiseks eeldatav ajakava, antud ülevaade üldplaneeringu koostamiseks vajalikest uuringute ja analüüside tegemisest ning koostamisse kaasatavatest inimestest ning ettevõtetest. Keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuses on märgitud keskkonnamõju hindamise ulatus ja eeldatav ajakava ning üldplaneeringu rakendamisega eeldatavalt kaasneda võiv oluline keskkonnamõju või selle puudumine, sealhulgas mõju inimese tervisele, piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus, võimalik mõju Natura 2000 võrgustiku alale ja muu planeeringu koostamise korraldajale teadaolev asjasse puutuv teave. Keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus on aluseks keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande koostamisele.

Vastavalt planeerimisseaduse § 81 küsis Põlva Vallavalitsus koostöötegijatelt ja kaasatud isikutelt ettepanekuid lähteseisukohtadele ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamiskavatsusele. Esitatud ettepanekute alusel on dokumenti täiendatud ning seda tutvustati Põlva Vallavolikogu 27.06.2019 istungil.

Põlva valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamiskavatsus. 

Kokkuvõte Põlva valla üldplaneeringu lähteseisukohtadele ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamiskavatsusele esitatud ettepanekutest.

Üldplaneeringu lähteseisukohtade kaardirakendusse (NB! tegemist ei ole planeeringulahendusega) on kokku koondatud kaardikihid erinevatest andmebaasidest ja kehtivatest planeeringutest, antakse ülevaade üldplaneeringuga mõjutatavast ja planeeringulahenduse aluseks olevast keskkonnast ning kirjeldatakse lahendatavaid ülesandeid. Rakendus annab võimaluse leida ühest kohast infot nii kohalike väärtuste, kui riiklike kitsenduste kohta. 

Üldplaneeringu eesmärk

Üldplaneeringu koostamise eesmärgiks on kogu omavalitsuse territooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määramine. Üldplaneeringuga luuakse eeldused elanike, ettevõtete ja külaliste vajadustega arvestava, loodust säästva ning arengut toetava keskkonna olemasoluks ja säilimiseks.
Põlva vald on heaks elukohaks neile, kes soovivad kvaliteetset, hajusat, rahulikku ja vaikset elukeskkonda, kus head ühendused, eelkõige Tartu ja Võru suunas, ei takista õpi- ja töörännet ning teenuste kättesaadavust.
Põlva valla korrastatud ja hästi ligipääsetav keskkond võimaldab sisukat, kultuurset, aktiivset ja sportlikku ajaveetmist ning erinevate ettevõtlusviiside ja -valdkondadega tegelemist.
Põlva valla üldplaneeringuga kavandatakse võimalikult ühtsed põhimõtted hoonestusalade ja detailplaneeringu kohustusega alade määramiseks, maakasutus- ja ehitustingimuste seadmiseks, sealhulgas projekteerimistingimuste andmise aluseks olevate tingimuste, maakasutuse juhtotstarbe, maksimaalse ehitusmahu, hoonestuse kõrguspiirangu ja haljastusnõuete määramiseks ning määratletakse ühtsed nõuded kohaliku teede võrgu arendamiseks.
Eesmärk on soodustada keskkonnasäästlikke ja energiatõhusaid lahendusi, eelistades olemasoleva hoonestatud keskkonna laiendamist või tihendamist, varem kasutuses olnud või ebapiisavalt kasutatud alade otstarbekamat kasutamist. Põlva valla suuremad tööstus- ja tootmisalad on koondunud kaasaegse taristuga piirkondadesse, lisaks traditsioonilistele tootmissuundadele – põllumajandus ja puidutööstus – on võimalused kaasaegsete, säästlike ja kohalikku ressurssi väärtustavate ettevõtlussuundade arendamiseks.
„Tartu verandaks" olemine annab võimaluse keskenduda eelkõige puhta ja rahuliku elukeskkonna pakkumisele ning hinnatud puhkepiirkonna kujundamisele.

Joonis: Liikumissuunad ja põhjused

Planeeritava ala iseloomustus ja keskkonnamõju hindamise ulatus

Põlva valla pindala on 705,9 km². Vald piirneb läänes Põlva maakonna Kanepi valla ja idas Räpina vallaga, põhjaosas Tartu maakonna Kastre vallaga ja loodes Tartu maakonna Kambja vallaga ning lõunaosas Võru maakonna Võru vallaga. Põlva valla territooriumil asub valla- ja maakonnakeskusena vallasisene linn Põlva linn, kolm alevikku: Ahja, Mooste ja Vastse-Kuuste ning 70 küla: Aarna, Adiste, Akste, Andre, Eoste, Himma, Himmaste, Holvandi, Ibaste, Jaanimõisa, Joosu, Kaaru, Kadaja, Kanassaare, Karilatsi, Kastmekoja, Kauksi, Kiidjärve, Kiisa, Kiuma, Koorvere, Kosova, Kähri, Kärsa, Lahe, Laho, Leevijõe, Logina, Loko, Lootvina, Lutsu, Mammaste, Meemaste, Metste, Miiaste, Mustajõe, Mustakurmu, Mõtsküla, Naruski, Nooritsmetsa, Orajõe, Padari, Partsi, Peri, Pragi, Puskaru, Puuri, Rasina, Roosi, Rosma, Savimäe, Soesaare, Suurküla, Suurmetsa, Säkna, Säässaare, Taevaskoja, Terepi, Tilsi, Tromsi, Tännassilma, Uibujärve, Valgemetsa, Valgesoo, Vana-Koiola, Vanaküla, Vanamõisa, Vardja, Viisli ja Vooreküla. Põlva vallas elab 01.01.2019 seisuga 14090 inimest, neist Põlva linnas 5333, Mammaste külas 628 ja Himmaste külas 498. Ahja aleviku elanike arv on 484, Mooste alevikus 430 ning Vastse-Kuuste alevikus 412. Keskkonnamõju strateegiline hindamine teostatakse Põlva valla üldplaneeringule. Paralleelselt üldplaneeringu koostamisega viiakse läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH), mille eesmärgiks on arvestada laiemalt erinevaid keskkonnast tulenevaid kaalutlusi üldplaneeringu koostamisel ja tagada jätkusuutlik areng. KSH koostamisel kirjeldatakse ja hinnatakse üldplaneeringu elluviimisega kaasneda võivaid olulisi keskkonna-, majanduslikke-, sotsiaalseid- ning kultuurilisi mõjusid. KSH aruanne on osa üldplaneeringu dokumentatsioonist.

Planeeringuga mõjutatava keskkonna ülevaade.

Üldplaneeringu koostamise korraldaja ja kehtestaja, keskkonnamõju strateegilise hindamise koostaja

Üldplaneeringu koostamise algataja, vastuvõtja ja kehtestaja on Põlva Vallavolikogu. Üldplaneeringu ja KSH koostamise korraldaja on Põlva Vallavalitsus.
Üldplaneeringu koostab Põlva Vallavalitsus koostöös erinevate spetsialistidega. 
Üldplaneeringu koostamisel püüab vallavalitsus võimalikult palju rakendada ametnike erialaseid teadmisi ja oskusi ning kaasata pädevaid konsultante nendes üldplaneeringu koostamise etappides, kus ametnikel vastavad oskused puuduvad või puudub selleks ajaline ressurss. Üldplaneeringu koostamisel vajalikud konsultandid leitakse riigihankega. Keskkonnamõju strateegilise hindamise viib läbi LEMMA OÜ.

Avalikkuse teavitamine ja kaasamine

Tagamaks asjakohase info leviku kõigile huvilistele, eelkõige piirkonna elanikele ning maaomanikele, keda ei esinda otseselt ükski ühendus ega esindusorganisatsioon, kasutatakse info levitamiseks võimalikult laia piirkonna infokanalite valikut. Eelkõige on see vajalik kõige olulisema ja laiema sihtgrupini – piirkonna elanikud ja maaomanikud – jõudmiseks. Ametlike teadaannete ja artiklite avaldamiseks kasutatakse ajalehti Põlva Teataja ja Lõunaleht. Infot jagatakse ka sotsiaalvõrgustiku Facebook kaudu. Samuti kuvatakse kõik teated, uudised, vajalik info Põlva valla veebilehel www.polva.ee. Üldplaneeringu koostamisse on kaasatud ja koostööd on asutud tegema järgmiste asutuste ja isikutega:  kaasatud osapooled (PDF, 127 kB). Üldplaneeringu ideekorjekaardile sai esitada ettepanekuid 05.03.2020 - 01.02.2022.Kokku esitati 183 ettepanekut.

Üldplaneeringu koostamise komisjoni moodustamine ja koosseisu kinnitamine

Põlva Vallavalitsuse 14.11.2018 korraldusega nr 2-3/698 (PDF, 194 kB, digitaalselt allkirjastatud korraldus) moodustati üldplaneeringu koostamise komisjon, kuhu kuuluvad:

  1. esimees Tiia Zuppur;
  2. Remida Aasamäe;
  3. Ahti Bleive;
  4. Kuldar Leis;
  5. Lennart Liba;
  6. Teele Nigola;
  7. Andres Vijar.

Komisjoni ülesanneteks on aidata igakülgselt kaasa üldplaneeringu koostamisele ja huvide tasakaalustamisele, analüüsida ja kontrollida koostatava üldplaneeringu ettepanekuid, teha ettepanekuid valla tasakaalustatud ruumiliseks arenguks, planeeringu koostamise korraldamiseks ning avalikkuse kaasamiseks.
Komisjoni seisukoha alusel kujundatakse Põlva valla arvamus planeeringu või esitatud ettepanekute ja arvamuste kohta.
Komisjoni esimees võib kaasata komisjoni töösse ülesannete täitmiseks erinevate valdkondade spetsialiste.

Üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu avalikustamine

Põlva valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande eelnõu avalik väljapanek toimus 30. augustist – 10. oktoobrini 2021 ja avalikustatud eelnõuga saa tutvuda veebirakenduses, eelnõu seletuskiri (pdf) ja veebikaart

Veebirakenduse tutvustust ja ülevaade üldplaneeringust  (salvestus 16.09.2021 toimunud kaasamiskoosolekult). Kirjalikke arvamusi üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kohta sai esitada avaliku väljapaneku ajal, st kuni 10. oktoobrini 2021. Tähtaegselt laekunud ettepanekud koos Põlva Vallavalitsuse seisukohaga.  Pärast avaliku väljapaneku lõppu laekunud ettepanekud koos vallavalitsuse seisukohaga. Üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu toimus 16. novembril 2021. Avaliku arutelu protokoll, ettekande slaidid.  Avaliku arutelu salvestus. Esimese avalikustamise ja koostöö tulemusena valminud üldplaneeringu veebikaardiga on võimalik tutvuda siin.  

Üldplaneeringu kooskõlastamine

Kooskõlastamiseks ning arvamuse andmiseks saadeti üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu koostöö tegijatele ja kaasatud isikultele 2023. a veebruaris. Esimesel kooskõlastusringil jätsid üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kooskõlastamata Maa-amet ja Keskkonnaamet, kellele esitati dokumendid uuesti kooskõlsatamiseks 2023. a aprillis. Kooskõlastuste ja esitatud arvamustega saab tutvuda dokumendiresistris, esitatud ettepanekute ja arvamuste kokkuvõttes ning kooskõlastuste ja arvamuste koondtabelis

Täpsemalt üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kooskõlastamisest

Vastuvõtmine ja avalikustamine

Põlva Vallavolikogu võttis 29.06.2023 otsusega nr 1-3/22 vastu ja suunas avalikule väljapanekule Põlva valla üldplaneeringu. Üldplaneeringu avalik väljapanek toimus 14. augustist kuni 24. septembrini 2023 veebirakenduse kaudu. Kirjalikke arvamusi üldplaneeringu kohta sai Põlva Vallavalitsusele esitada avalikul väljapaneku ajal. Avaliku väljapaneku ajal esitati kokku 23 kirjalikku arvamust, pärast avaliku väljapaneku lõppu on ettepanekuid lisandunud. Üldplaneeringu avalik arutelu toimus 2. novembril 2023 kell 16 Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuse salongis. Avalikul arutelul tutvustati avaliku väljapaneku kestel esitatud kirjalikke arvamusi ja vallavalitsuse seisukohti nende kohta, põhjendatakse üldplaneeringu koostamisel valitud lahendusi.  Avaliku arutelu ettekanne ja protokoll. Avalikustamise ajal esitatud arvamused ja vallavalitsuse siesukohad nendele.

Vallavolikogu poolt vastuvõetud üldplaneering.

Üldplaneering on koostatud kogu Põlva valla territooriumile. Põlva valla pindala on 705,9 km2 . Põlva valla üldplaneeringu põhieesmärk on kogu omavalitsuse territooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine ja hästi töötavate üldiste põhimõtete ja tingimuste abil eelduste loomine elanike, ettevõtete ja külaliste vajadustega arvestava, loodust säästva ning arengut toetava keskkonna olemasoluks ja säilimiseks.

Üldplaneering teeb ettepaneku maakonnaplaneeringu täpsustamiseks ja muutmiseks, arvestades kohaliku tasandi ruumilisi vajadusi ning üldplaneeringu eesmärke. Täpsustatakse linnalise asustuse piiri, väärtusliku maastiku ja rohevõrgustiku piiri ja kasutustingimusi ning väärtusliku põllumajandusmaa kaitse- ja kasutustingimusi. Tehakse ettepanek arvata väärtuslike maastike hulgast välja Arniku maastik ning muuta ilusaid teid maakonnaplaneeringus.

Olulisi muutusi väljakujunenud asustusstruktuuris ei kavandata, soositakse väljakujunenud asustusega alade arengut, hoitakse keskustele toetuvat asustusstruktuuri ja välditakse asustuse laialivalgumist piirkondadesse, kus selline asustuse hajumine on looduskeskkonnale koormav ja majanduslikult kulukas. Eesmärk on eelkõige kasutada olemasolevat taristut ja võimalikult vähe võtta kasutusele uusi, inimtegevusest mõjutamata või vähe mõjutatud alasid. Üldplaneering määrab tiheasustusalad, mis on ühtlasi ka detailplaneeringu koostamise kohustusega alad. Määratakse üldised ehitus- ja maakasutuspõhimõtted ning täpsemad tingimused piirkondades maakasutuse juhtotstarvete kaupa.

Üldplaneering määrab meetmed kohaliku kultuuripärandi säilitamiseks ja võimalike arheoloogiliste leidude kaitseks, pöörab tähelepanu rohevõrgustiku, väärtuslike maastike, heas seisus ökosüsteemide ja väärtusliku põllumajandusmaa säilitamisele, annab põhimõtted jätkusuutliku liikuvuse ja tehnovõrkude planeerimiseks ning tingimused taastuvenergia tootmisrajatistele. Hea elukeskkonna hoidmiseks määrab üldplaneering tingimused elukohalähedastele puhkealadele ning seab tingimused müra ja õhusaaste leevendamiseks ning annab soovitusi kliimamuutustega toimetulekuks.

Üldplaneeringu elluviimisega kaasneda võiva olulise keskkonna-, majandusliku-, sotsiaalse- ning kultuurilise mõju hindamiseks viidi läbi keskkonnamõjude strateegiline hindamine (KSH). Mõjude hindamise tulemusena selgus, et üldplaneeringu elluviimisega ei kaasne eeldatavalt olulist negatiivset keskkonnamõju. KSH aruandes välja toodud ettepanekud on integreeritud üldplaneeringu teemavaldkondade käsitlusse.