Põlva Vallavolikogu 29.06.2023 otsusega nr.1-3/22 võeti vastu ja suunati avalikule väljapanekule Põlva valla üldplaneering. Sama otsusega tunnistati vastavaks üldplaneeringule koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruanne.

Vallavolikogu otsusega vastuvõetud:

• üldplaneeringu digitaalne koondkaart
• üldplaneeringu seletuskiri (pdf)
• üldplaneeringu joonis "Koondkaart" (pdf, 34,4 MB)
• üldplaneeringu joonis "Alusandmed" (pdf, 26,7 MB)

Üldplaneering avalikustatakse veebirakenduse kaudu: term.polva.ee/yldplaneering

Vallavolikogu otsusega vastavaks tunnistatud:

• KSH aruanne (pdf)

 

Üldplaneering on koostatud kogu Põlva valla territooriumile. Põlva valla pindala on 705,9 km2 . Põlva valla üldplaneeringu põhieesmärk on kogu omavalitsuse territooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine ja hästi töötavate üldiste põhimõtete ja tingimuste abil eelduste loomine elanike, ettevõtete ja külaliste vajadustega arvestava, loodust säästva ning arengut toetava keskkonna olemasoluks ja säilimiseks.

Üldplaneering teeb ettepaneku maakonnaplaneeringu täpsustamiseks ja muutmiseks, arvestades kohaliku tasandi ruumilisi vajadusi ning üldplaneeringu eesmärke. Täpsustatakse linnalise asustuse piiri, väärtusliku maastiku ja rohevõrgustiku piiri ja kasutustingimusi ning väärtusliku põllumajandusmaa kaitse- ja kasutustingimusi. Tehakse ettepanek arvata väärtuslike maastike hulgast välja Arniku maastik ning muuta ilusaid teid maakonnaplaneeringus.

Olulisi muutusi väljakujunenud asustusstruktuuris ei kavandata, soositakse väljakujunenud asustusega alade arengut, hoitakse keskustele toetuvat asustusstruktuuri ja välditakse asustuse laialivalgumist piirkondadesse, kus selline asustuse hajumine on looduskeskkonnale koormav ja majanduslikult kulukas. Eesmärk on eelkõige kasutada olemasolevat taristut ja võimalikult vähe võtta kasutusele uusi, inimtegevusest mõjutamata või vähe mõjutatud alasid.

Üldplaneering määrab tiheasustusalad, mis on ühtlasi ka detailplaneeringu koostamise kohustusega alad. Määratakse üldised ehitus- ja maakasutuspõhimõtted ning täpsemad tingimused piirkondades maakasutuse juhtotstarvete kaupa.

Üldplaneering määrab meetmed kohaliku kultuuripärandi säilitamiseks ja võimalike arheoloogiliste leidude kaitseks, pöörab tähelepanu rohevõrgustiku, väärtuslike maastike, heas seisus ökosüsteemide ja väärtusliku põllumajandusmaa säilitamisele, annab põhimõtted jätkusuutliku liikuvuse ja tehnovõrkude planeerimiseks ning tingimused taastuvenergia tootmisrajatistele. Hea elukeskkonna hoidmiseks määrab üldplaneering tingimused elukohalähedastele puhkealadele ning seab tingimused müra ja õhusaaste leevendamiseks ning annab soovitusi kliimamuutustega toimetulekuks.

Üldplaneeringu elluviimisega kaasneda võiva olulise keskkonna-, majandusliku-, sotsiaalse- ning kultuurilise mõju hindamiseks viidi läbi keskkonnamõjude strateegiline hindamine (KSH). Mõjude hindamise tulemusena selgus, et üldplaneeringu elluviimisega ei kaasne eeldatavalt olulist negatiivset keskkonnamõju. KSH aruandes välja toodud ettepanekud on integreeritud üldplaneeringu teemavaldkondade käsitlusse.

Ruumilise lahenduse, seatud tingimuste ja antud soovituste koostamisel tehtud planeeringuotsustele annavad läbivalt suuna kolm aluspõhimõtet: õnnelik elanik, puhas keskkond ja jätkusuutlik majandus.

 Õnnelik elanik – piisavad ja kõikidele kättesaadavad sotsiaalsed teenused,  inimsõbralikud ja ligipääsetavad tiheasustusalad, hoitud ja hinnatud kultuuriväärtused ning mitmekesised puhkamisvõimalused. Põhimõtet jälgides keskendub üldplaneering asustuse tihendamisele Põlva linnas, samuti on fookuses tiheasustusega alad ning keskuste võrgustik. Mitmekesiste maakasutusvõimalustega keskuse maa-alad ja paindlikud kasutusvõimalused juhtotstarvetega maa-alade piirides võimaldavad arendada erinevaid teenuseid. Üldplaneering suunab inimmõõtmelise linnaruumi kujunemist ja suurendab ligipääsetavust. Võrgustikuna kavandatud jalg- ja/või jalgrattateed koos paljude puhke- ja virgestusaladega soodustavad tervislikke eluviise. Eeldused supelrandade ja veeskamiskohtade rajamiseks loovad täiendavaid puhkamisvõimalusi lisaks matka- ja suusaradadele. Meetmed kohaliku kultuuripärandi säilitamiseks hoiavad ja tugevdavad kohalikku identiteeti.

 Puhas keskkond – hoitud maastikuväärtused, kaitstud ja väärtustatud loodusalad ning keskkonnahoidlik ja ressursisäästlik  majandamine. Puhta elukeskkonna hoidmiseks suunab üldplaneering asustust eelõige sinna, kus seda juba on. Eesmärk on kasutada olemasolevat taristut ja võimalikult vähe võtta kasutusele uusi, inimtegevusest mõjutamata või vähe mõjutatud alasid. Üldplaneering pöörab tähelepanu rohevõrgustiku, heas seisus ökosüsteemide ja väärtusliku põllumajandusmaa säilitamisele ning seab tingimused müra ja õhusaaste leevendamiseks. Keskkonda aitavad puhtamana hoida taastuvenergiaallikate kasutamise soosimine, soovitused kliimamuutustega kohanemiseks ja võimalused jalgsi ja/või jalgrattaga liikumiseks.

 Jätkusuutlik majandus – mitmed paindlikud võimalused ettevõtluseks, rohelise ja uute tehnoloogiate kasutuselevõtmine, taastuvenergia ning säästlike majandusviiside kasutamine, optimaalsed ühendused ja hea valdkondadevaheline sidusus on eelduseks majanduse jätkusuutlikkusele. Maakasutuse suunamisel on üldplaneeringus kavandatud segakasutusega maa-alad, mis soodustavad erinevaid kasutusviise, võimaldavad ettevõtetel vajadusel tegevusvaldkonda muuta ning loovad võimalusi väikeettevõtluseks. Üldplaneering annab soovitused keskkonnasäästlikeks lahendusteks ja kliimamuutustega toimetulekuks. Jätkusuutlikkust aitab tagada keskkonnaväärtuste ja väärtusliku põllumajandusmaa hoidmine ning võimalikult palju olemasoleva taristu kasutamine.

• Üldplaneeringu koostamise protsess
• Koostatud uuringud
• Koostamise dokumendid (selgitavad ülevaated, kokkuvõtted avalikustamisest jms)
• Üldplaneeringu kooskõlastamine